PILT SELGEKS ⟩ Eesti pottsepp avaldab suurimad vead, mida ahju kütmisel tehakse (3)

Kristina Kostap
, Kodustiil.ee tegevtoimetaja
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Uue aasta algusest muutub kohustuslikuks vingugaasiandur, mis hoiatab pererahvast ohtliku vingugaasi leviku korral. Kuidas aga kütta ahju või kaminat, et vältida vingugaasi levimist, tagada soe tuba ja hoida küttekolle tervena?

Vingugaasi kohta öeldakse sageli nähtamatu vaenlane, sest erinevalt suitsust on vingugaas lõhnatu ja värvitu, mistõttu ka raskesti tuvastatav. Vingugaasimürgistuse sümptomid võib segamini ajada tavalise peapöörituse või kõhuviirusega, mille korral inimene saab aru, et tal on midagi viga, aga ei suuda täpselt tuvastada, mis.

Väldi levinumaid kütmise vigu

Kuigi kütteperioodi alguses pööravad nii Päästeamet kui ka kindlustusseltsid igal aastal tähelepanu erinevatele ohtudele ja käitumisele, siis ahju kütmise kohta levib siiani palju eriarvamusi. «Igas kodus tuleks kütmisel lähtuda eelkõige ahju või kamina spetsiifikast ja sellest, mida tootja ette näeb. Oma küttekolde kütmise spetsiifikat tasub uurida ka korstnapühkijalt või pottsepalt,» soovitas Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.

Pottsepp-meister Anti Nöör rõhutab, et külmade talveilmadega on oht ahju üle kütta, mille tulemusena võivad tekkida praod ahju vuukidesse või isegi kividesse, mille kaudu võib vingugaas tuppa tungida. Vingugaasi oht on ka liiga varajase siibri sulgemise puhul. «Paksuseinaliste ahjude puhul hakkab kuumus välisseinani jõudma alles siis, kui küttematerjal on põlenud ning siiber suletud. Ei pea kütma nii kaua, et välissein oleks käega katsudes kuum,» ütles Nöör.

Levinumad vead on pottsepp-meistri sõnul järgmised:

Tänapäeva kõige levinum põhjus, miks kütteseadmed hakkavad suitsu sisse ajama, on värske õhu piiratud juurdevool ruumi ja sellest tekkiv alarõhk. Seega tuleb hoolega jälgida, et kütmise ajal oleks tagatud õhu sissevool ruumidesse. Enamasti piisab, kui aknad avada mikrotuulutuse asendisse.

Ahju või kaminasse pannakse liiga pikki halge või nii palju puid, kui sisse mahub. Sellega on aga ülekütmise oht. Ahjukoldesse võiks puid panna maksimaalselt ½ kuni ¾ kolde mahust.

Tuharestiga küttekoldelt ei tühjendata tuharuumi või -sahtlit piisavalt tihedalt, mis takistab õhu pealevoolu. Kui tuharuumi koguneb liigselt tuhka, mis takistab õhu pealevoolu tuharestile, siis tuharest kuumeneb üle ja kõverdub ning puruneb.

Köetakse märgade puudega, mille tulemuseks võivad olla pigitunud korstnalõõrid ja pigipõlengu oht, lisaks väheneb niiskete puudega kütmisel oluliselt ka ahju kasutegur.

Köetakse mitu koldetäit järjest, mille tulemuseks on üleköetud ja pragunenud ahjud. Kütta tuleb vastavalt nii, kuidas kütteseadme tootja ette näeb, aga üldjuhul ei tohiks kütta kahte koldetäit järjest.

Tuld segatakse liiga palju. Tuld võiks kohendada alles siis, kui enamus on juba ära põlenud ning seejärel lasta lõpuni põleda. Iga kord, kui ahjuuks avada, alaneb põlemistemperatuur ja seega ka kasutegur.

Köetakse ahi kuumaks ja siis lastakse mitu päeva jahtuda. Suured soojuspaisumised lõhuvad ahju – pigem kütta igapäevaselt, aga korraga vähem, et pinnatemperatuur oleks madalam, kuid stabiilsem.

Päästeameti andmetel on korterelamutes oluliselt rohkem tulekahjusid, mis on alguse saanud suitsetamisest, üksikelamutes on seevastu oluliselt rohkem küttesüsteemist alguse saanud tulekahjusid.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles