Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Nipid Wabariigist: uneprobleemid lahendagu tahtejõuga!

Väike laps voodis. FOTO: Perekond Essen (AIS) / Fotis

1932. aastal ilmunud ajakirja «Kodu ja maailm» suvealbum on täis põnevaid lugusid ja kasulikke nippe. Avaldame siin neist ühe, mis keskendub uneprobleemidele ja viisidele, kuidas neist jagu saada.

Tahtejõu mõju unele

Igapäevasest elust teame, et ühed inimesed võivad jääda magama väga ruttu, teised kaebavad alati unepuuduse üle. Samuti teame, et üks ja sama inimene võib teatud olukorras kestvalt magada, teises olukorras aga ei tule und. Ka on tuntud, et väsitavat kehalist tööd tegijad magavad üldiselt rahulikult ja lühikest aega. 

Dr. W. Schweisheimer oma uurimuses tahtejõust kehale seletab seda asjaoluga, et inimesed, kes näiteks maal teevad rasket tööd, on päeva kestel kogu tähelepanuga töö juures, on erksad sellepärast, et nende tööle juhitud tahtejõud hoiab mõtte unest eemal.

Une mõjustatavust tahtejõu abil näitab ka asjaolu, et mõned suure tahtejõuga isikud magavad õige vähe (Edison, Hoover). Paljud inimesed suudavad tahtejõu abil saavutada, et ärkavad ühel ja selsamal ajal. Tahe hoitakse sel juhul pingul ka magamise ajal soovitud eesmärgil; tahte pingul hoidmine aga ei lase ärkvel olnud mõtteil unustusse vajuda, nii on selline uni rahutu, on segatud mõjudest, mis muidu ei pääseks esile. Täielik teadvus tuleb kohe esimese äratuskella hääle pääle, või uni on koguni nii pääliskaudne, et ärgatakse juba enne kui kell heliseb. Harjutamise teel saab und tahtejõu abil igatahes niivõrd normeerida, et uni saavutab loomuliku tugevuse ja et üles ärgatakse alles soovitud tunnil. Siin on hingelise tahtejõu mõju kehalisele tegevusele selgesti kindlaks tehtav. 

Unepuuduse põhjuseks on osalt alateadlike häirete mõjustused tahte kaudu. Filosoof Kant, keda jooksvatõve hood ei lasknud hästi magada, kutsus une esile tähelepanu juhtimisega mõnele muule asjale (näiteks nime «Cicero» kordamisele). Sääraseil juhtudeil peab tahtejõu tegevus muidugi tugevam olema kui und segavate asjaolude mõjutus tahtele. Füsioloog Johannes Müller ütles iseenda kohta: «Mõned, nagu ma ise, võivad magama jääda, millal tahavad, kui nad maha heidavad olles mõtteist täiesti rahulikud.» Mõtteist vabanemine, eeskätte ärritavaist mõtteist, on tahtesuuna paremaks mõjulepääsemiseks tähtis eeldus. 

Arst võib unepuuduse all kannatajat vabastada kujutelmast: «ei tule und» ja sisendada patsiendile usu, et ta teatud olukorras kindlasti saab magada. Veendumus, et ma saan magada, on siin väga suureks abiks, sest patsient loob endale kujutelma: «Ega mul uni ei tule» ja selle hirmu all ei tulegi und. Kui aga minnakse voodisse mõttega: «Täna öösi ma saan magama jääda,» siis on juba suur edu saavutatud. Sellistel juhtudel on arsti psühho-analüütilistel mõjutustel suur tähtsus. 

Eeltoodud seisukohti kinnitab tõsiasi, et enamasti kannatavad unepuuduse all nõrga tahtejõuga ja kuidagi viisi rikutud närvikavaga isikud. 

Paljud närvilised inimesed saavutavad ruttu une endale sängis olles kujutelles, et sõidavad tormisel merel. Kui tekib pilt lainetavast veest ja kõikuvast laevast või lootsikust, siis see ühtlane liikumise rütm tekitab varsti une. Samuti on hää vahend kujutella tuule käes lainetavat põldu.  

Tagasi üles
Back