EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Malvaste algkooli hoone rajamisel järgiti teraselt õpitingimuste kaasajastamise nõudeid
6. november 2021, 12:22
/nginx/o/2021/11/05/14184319t1h79b9.jpg)
Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.
Esimene kool Malvastesse rajati kohaliku õigeusu preestri eestvõttel 19. sajandi lõpus, kuna Tahkuna poolsaare lastel oli keerukas kaugemates koolides käia. Ümbruskonna rahva soovil võeti 1932. aastal Mudaste algkoolina tuntud kooli uueks nimeks Malvaste. Selleks ajaks oli valmis saanud Jaan Võsu projekti alusel ehitatud spetsiaalne koolihoone. Tegemist on 4-klassilise koolimaja tüüpprojektiga, mille järgi ehitati ka Nurtu (Velise) koolimaja Läänemaal.
Tol ajal laialt kasutusel olnud tüüpprojektide leviku põhjuseks oli 1920.–1930. aastatel aset leidnud aktiivne kooliuuendamine, mille käigus püüti leida võimalikult sobivaid ja soodsalt ehitatavaid koolihoonete projekte, et tõsta hoonete arhitektuurset kvaliteeti ja esteetilisuse taset maapiirkondades. Selleks korraldati ka kaks üleriigilist koolimajade võistlust, esimene 1921. ja teine 1930. aastal.
Kooliuuendusega seotud kõige olulisem eesmärk oli õpitingimuste kaasajastamine, mida järgiti Malvaste koolihoone kujundamisel teraselt – et seal oleks tänu suurtele akendele võimalikult palju valgust, ruumid otstarbekalt jaotatud ning internaadiruumid kaugemalt tulevatele lastele. Sealjuures eraldati direktori ja õpetajate korterid õpperuumidest iseseisva sissepääsuga ning need asusid teises hoonetiivas.
1930.–1940. aastatel tegutses Malvaste kool 6-klassilise algkoolina. 1960. aastatel kool suleti ja järgnevatel kümnenditel oli hoone kasutusel Malvaste suvesanatooriumi ja puhkebaasina, milleks püstitati krundile kämpingud ja paar lisahoonet. Vahepeal seal tegutsenud Malvaste motelli ajal ehitati suure saaliga lisahoone, millele leidis rakendust ka 2000. aastatest seal tegutsema hakanud Malvaste külalistemaja.
Õigupoolest on Läänemaa ehitustehniku Jaan Võsu projektide järgi Hiiumaal ja Läänemaal valminud mitu kooli, kõigil neil on ühine äratuntav arhitektuurikeel. Haridusministeeriumi koolimajade ideekonkursil (1930) esitatud tema 3-klassilise koolimaja projekti «Ärjam» alusel on ehitatud Lauka ja Käina (hävinud) kool. Samuti on tema koostatud Kärdla ja Leisu algkooli projekt (1930). Ka Malvaste koolimajal on Jaan Võsu puitkoolimajadele iseloomulik, tõstetud räästaga katus.
Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.