EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ 1940. aastal valminud Suure-Jaani algkool oli üks vähestest elektrivalgustusega koolidest Eestis

Kodu.postimees.ee
Copy
Vaade Suure-Jaani koolihoonele esiküljele, u 1940.
Vaade Suure-Jaani koolihoonele esiküljele, u 1940. Foto: Rahvusarhiiv

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

Esimene kool Suure-Jaanis oli palve-, laulu- ja lugemiskoolina tegutsenud köstrikool, kus 1688. aasta andmete põhjal õppis 24 õpilast. Eesti Vabariigi esimese perioodi ajal tegutses alevi algkool üürimajas, kus oli ruumi kolmele klassile. Ruumikitsikus ja nigelad õpitingimused olid aga pidev murekoht.

Koolitund Suure-Jaani algkoolis, u 1940.
Koolitund Suure-Jaani algkoolis, u 1940. Foto: Rahvusarhiiv

Tollane vallavanem hindas uue koolimaja soovi sama vanaks kui alevit ennast ning tõdes, et uus hoone oleks pidevalt kopsuhaigustega võitlevate laste tervisele soodus. Igatseti ka, et lisaks Suure-Jaani ümbruses olevate külade laste koolitamisele võiks hoones tegutseda koolilõpetajate noorsoo-organisatsioon ning koolimaja toimida kultuurikeskusena.

Vaade Suure-Jaani koolihoonele hoovist.
Vaade Suure-Jaani koolihoonele hoovist. Foto: Rahvusarhiiv

Suure-Jaani uue koolimaja ehituseks esitati kolm projekti, kuid kulude kokkuhoiu eesmärgil koostas arhitekt Johannes Pikkov hoopis neljanda, mille hinnaks prognoosis 84 757, 91 krooni. Uus koolimaja valmis 1940. aastal. Moodsalt selge mahuga hoonele lisab pidulikkust aula akende dekoratiivne raamistus. Koolimajas oli neli klassiruumi, väike saal, raamatukogu, õpetajate ja teenijatuba.

Vaade hoonele hoovist, 2012.
Vaade hoonele hoovist, 2012. Foto: Mait Jüriado

Keldrisse ehitati käsitööklass, duširuum riietusruumiga ja kümnendi uustulija – keskkütteruum. Hoones oli üsna vähestes koolides esinev elektrivalgustus. Koolimaja ümber rajati liigirikas park ja üle Suure-Jaani paisjärve ujuvsild. Tollal juhatas kooli tuntud naivist maalikunstnik Paul Kondas, kelle suunamisel algas uues koolimajas õppetöö 1940. aastal. Praegu on hoone Suure-Jaani kultuurimaja käsutuses.

Peasissepääs, 2012.
Peasissepääs, 2012. Foto: Mait Jüriado

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles