Olukorrast kinnisvaraturul: kas buum on möödumas?
16. september 2021, 10:48
Kui selle aasta esimeses pooles tegi kinnisvaraturg hüppelise kasvu, siis aasta teiseks pooleks ennustati olukorra stabiliseerumist. Kas turg on endiselt aktiivne või hakkab olukord vaikselt jahtuma, selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.
Rebase sõnul võis aasta esimeses pooles märgata, et korterite peale käis lausa oksjon, kus kohapeal kõige kõrgema hinna pakkunud ostja sai korteri endale.
Küll aga on olukord muutumas, millele annab kinnitust ka väike langus laenumahtudes. «Hetkel dikteerib kinnisvaraturu olukorda pakkumine, mis on oluliselt väiksem kui näiteks eelmisel aastal samal ajal. See tähendab, et müügis oleva kinnisvara hulk on oluliselt vähenenud ning ostuhuvilistel seega vähem valikuvõimalust,» ütles Rebane.
Viimane on omakorda muutnud ostjaid ettevaatlikumaks ja kaalukamaks. «Klient on kindlasti valvsam ja mõtleb, kas tal on mõistlik hetkel sellise hinnaga kinnisvara osta. Seega võib öelda, et suurt kasvu pole hetkel näha, pigem toimub hetkel turu stabiliseerumine,» märkis ta.
Uusarendusi tuleb juurde
Üheks põhjuseks, miks pakkumisi on jäänud vähemaks, on uusarenduste vähesus. «Uusarendusi on hetkel turul vähem kui mõni aeg tagasi,» sõnas Rebane. Selle on omakorda tinginud ehitusmaterjalide hindade tõus, mistõttu on ka arendajad hetkel kalkuleerivamad ning mõtlevad iga arendusega seotud detailid väga korralikult läbi.
Sellegipoolest võib lähiajal oodata uusarenduste pakkumise kasvu. «Hetkel analüüsitakse, kellele, kuhu ja millise hinnaga kinnisvaraarendust ehitada, seejärel tullakse uute korteritega kindlasti ka turule,» kinnitas Rebane.
Pensionisamba väljamaksed ei heiduta
Ent kas sügisel hakkavad kinnisvaraturul rolli mängima ka II pensionisambast raha välja võtnud inimesed? Tanel Rebase hinnangul on need inimesed tänaseks juba tee kinnisvaraturule leidnud ning kinnisvara varakult broneerinud.
«Võib ennustada, et huvilisi tuleb küll juurde, kuid see pole kindlasti massiline, seda enam, et kinnisvarahinnad on praegu väga kõrged ning sobiva objekti valikul tuleb otsus väga teadlikult ja kaalukalt teha,» sõnas Rebane.
Samuti pole väljamakse summa tõenäoliselt nii suur, et sellega kinnisvaraturule siseneda annaks. «Arvestades praegust keskmist ruutmeetri hinda, siis näiteks Tallinna kesklinnas peaks korteri sissemakse olema umbes 15 000 eurot. Keskmine II sambast väljamakstav summa on aga umbes 8000 eurot, millest omakorda tuleb tasuda veel tulumaks,» näitlikustas ta.
See aga ei tähenda, et inimesed seda võimalust üldse ei kasuta. «Kindlasti soetab üks hulk inimesi selle summa eest ka endale sobivat kinnisvara, kuid võib arvata, et suur hulk väljamakstavast summast läheb siiski vanade kohustuste katteks või muudeks jooksvateks kulutusteks,» ütles Rebane.