EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Julgete geomeetriliste joontega Jäneda sovhoostehnikum paistis silma ka uuendusliku õpikeskkonnaga

Jäneda sovhoostehnikum, umbes 1980. aastal. FOTO: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

Jäneda sovhoostehnikumi kavandatavale juurdeehitusele oli välja valitud koht neogooti stiilis Jäneda mõisa kõrval, künka jalamil, soise madaliku serval. Hoonet hakkas projekteerima arhitekt Valve Pormeister, kelle jaoks oli see asukoht oma ideede teostamiseks suurepärane mängumaa ning selle tulemusena valmis üks tolle perioodi olulisemaid arhitektuuriteoseid.

Maastikujundus on ansambli oluline osa. Üle tiigi viiv sild, 1980. aastad. FOTO: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Maastikukujunduse spetsialisti taustaga Pormeister lahendas väljakutse meisterlikult. Sovhoostehnikumi uus osa on suurepärane näide keskkonda sobituvast arhitektuurist, mis on hästi ära tabanud ka tolle aja modernistlikud suundumused – pärast sõda pikalt püsinud loominguline seisak arhitektuuris asendus uuenduslike vormikatsetustega. Julgete geomeetriliste mahtudega hoone paistis silma ka uuendusliku õpikeskkonnaga.

Jäneda sovhoostehnikum. FOTO: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Kaldkatustega kuubikute rütm imiteerib looduslikke struktuure. Iga kuubik moodustub kolmest ruumist: laborist, kaldkatusega auditooriumist ja õppevahendite ruumist. Kuubikute vahele jäävad siseõued, kus õppetööst vabal hetkel puhata sai. Omaette kunst oli suunata igasse õppeklassi loomulik valgus, mis ei langeks teravalt otse ruumi. See lahendati klassiruumi küljele jäävate siseõuede ja katuseakendega.

Jäneda tehnikumi õppehoone on künka jalamile orgaaniliselt sobitatud. FOTO: Martin Siplane

Kui 20. sajandi alguses ehitatud Jäneda mõisa neogooti stiilis peahoone pilgupüüdjaks on kaheksanurkne torn, siis uue ansambli meistriteos on erilise katusekonstruktsiooniga saaliosa, mille lahendus on inseneridele mokkamööda. Neljast hüperboolse paraboloidi kujulisest koorikust moodustunud katus on valatud õhukesest betoonist. Künka jalamile rajatud hoone ette kujundas arhitekt tehistiigi, mis moodustab ülejäänud maastikuelementidega selge terviku ja tõstab esile hoone asetsemise maastikul.

Jäneda sovhoostehnikumi saalikorpus. FOTO: Martin Siplane

1968. aastal Eesti Maaehitusprojektis projekteeritud õppehoone tellis Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TUI sovhoostehnikumi tarbeks. Jäneda mõisas tegutses selle eelkäija alates 1921. aastast saadik. 1992. aastal korraldati kool ümber Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuseks.

Jäneda sovhoostehnikum. FOTO: Martin Siplane

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.

Tagasi üles
Back