KORTERIÜHISTUTE LIIT ⟩ Eesti peaks Euroopa renoveerimislaine võimalusi targasti ära kasutama

Energiavaesus on euroliidu üheks võtmeteemaks. FOTO: Shutterstock

Hoonete renoveerimist esikohale seadvas Euroopas plaanitakse hoonete energiatõhususe nõuded energiavaesuse seisukohast lähtuvalt üle vaadata, märkis Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe juhatusse kuuluv Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

«Energiavaesusena käsitletakse Euroopas majapidamise olukorda, kus taskukohaste kulutustega ei suudeta piisavalt kodu kütta või energiateenuseid tarbida,» selgitas ta energiavaesuse mõistet.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) osaleb Eesti esindajana ka energiavaesusega tegelevas üle-euroopalises projektis POWERPOOR ja on Eestis eestvedajaks samateemalisele koostöökogule, kuhu on kaasatud nii ministeeriumid, kohalikud omavalitsused kui ka teised organisatsioonid.

«Energiavaesus on kindlasti valdkondade ülene teema, mis nõuab eri osapoolte koostööd. POWERPOOR koostöökogu hiljutisel nõupidamisel toodi ka välja, et  Eestis on küll energiaostu hinnad reguleeritud, aga kui küttehind suureneb ja energiakulu majades ei vähene, siis tulevikus võib riskirühm veelgi suureneda lisaks juba praegu suhtelises vaesuses elavatele inimestele, keda Eestis on üle 20 protsendi,» vahendas Jaadla.

Energiavaesus on viimasel aastal tõusnud ka euroliidus üheks võtmeteemaks, kuna Euroopa komisjon on võtnud suuna rohemajandusele ja energiasäästule.

Jaadla sõnul on suurel eesmärgil nagu kliimaneutraalsus aastaks 2050 hulk vaheetappe ning roheleppes välja käidud Euroopa renoveerimislaine peaks tänavu jõudsalt edasi liikuma.

«Praegu on selline ettevalmistamise ja poliitikate kujundamise aeg, kuid Euroopa renoveerimislaine rakendumise faas peaks aset leidma 2022-2027,» rääkis Jaadla.

Tema sõnul on renoveerimislaine eesmärk järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. Eesmärgiks on võetud 2030. aastaks renoveerida 35 miljonit hoonet.

«Elamute korrastamine võimalikult energiasäästlikeks on Eesti korteriühistutele hästi tuttav teema, kuna meie ühistud paistavad renoveerimise aktiivsusega kogu Euroopas silma. Ja rekonstrueerimisega hoitakse energiakulutusi märkimisväärselt kokku: näiteks mullu parima renoveerimisprojekti tiitliga pärjatud kortermaja kaugküttekulu 2019. aastal aprillist oli põhimõtteliselt null,» selgitas Jaadla.

Jaadla sõnul peaks Eesti võimalusi, mida renoveerimislaine pakub, targasti kasutama. «Ma arvan, et täna on Eestil võimalik Euroopa poliitikatest maksimum võtta ja seda, et majade rekonstrueerimine on võetud Eesti üheks prioriteediks, näitab nii vajalike strateegiliste alusdokumentide loomine kui ka toetuste suurenemine. Kümme aastat tagasi poleks keegi julenud unistadagi, et üks maja võib miljon eurot renoveerimistoetust saada, aga täna on selline võimalus tehaselise renoveerimise puhul täiesti võimalik,» tõi Jaadla näite.

Tagasi üles
Back