Radiaatori tagumine ja omakohus ei aita! Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida

Pilt on illustratiivne. FOTO: Shutterstock

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul tuleb kortermajas elades meeles pidada, et normaalse elutegevusega kaasnevad hääled ja näiteks toidutegemise lõhnad on paratamatus, millega kortermajas elades tuleb leppida. 

«Ei saa keelata naabril näiteks kõndimist, WCs käimist, kala praadimist või muud elutegevusega kaasnevat,» rõhutas Mardi.

Korteriomanik peab tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad seaduse nõuet  hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

«Kindlasti on välistatud korteris pidutsemine ja valju muusika kuulamine, võõraste valimatu majjalubamine, samuti valesti parkimine või hooletu prügikäitlus,» selgitas Mardi.

Ta lisab, et tegelikult tuleks ikkagi vaadata, et korteris peetakse kinni mõistliku ühiselu reeglitest. Oluline on käituda nii, et see naabreid ei häiriks.

Kui mõne korteriomaniku käitumine häirib, tuleks Mardi sõnul esmalt sellest temaga rääkida. «Kui häiriv käitumine jätkub, pöörduda lähimate naabrite juurde samas trepikojas ja uurida, kas ka neid see mõjutab. Seejärel pöörduda, soovitavalt kirjalikult, korteriühistu poole, samuti otsida abi õiguskaitseorganitelt. Omakohus on kindlasti absoluutselt taunitav ja mingit õigustust sellele pole, kui kellelegi minnakse füüsiliselt kallale,» soovitas Mardi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

«Pahatahtlikult käituvad või kohustuste täitmisest kõrvalehoidvad omanikud peaksid siiski arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist. Korteri võõrandamise tulemusena jääb inimene oma kodust ilma, see on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud,» toonitas Mardi.

Omakohtu rakendamine võib karistuse kaasa tuua hoopis sellele osapoolele, kes enda arust müratekitajale kätte soovib maksta – nii sai näiteks ühe korteriühistu liikmetel mõõt täis inimese suhtes, kes ülakorruse naabreid korrale soovis kutsuda, tagudes harjavarrega vastu radiaatorit.

«Asi lõppes sellega, et võõrandamistaotlus esitati hoopis talle – teised inimesed ei soovinud elada majas, kus keegi pidevalt vastu radiaatoreid taob, nii et kogu püstak kajab,» vahendas Mardi.

Tagasi üles
Back