Integreeritud taimekaitse aitab ennetada taimekahjustajate levikut

Integreeritud taimekaitse on bioloogiliste, mehaaniliste ja keemiliste taimekaitselahenduste hoolikas kombineerimine. Foto: Peeter Kümmel

Kuidas hoida taimi tervena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest, ning tagada toidutootmise pidevus? Taolist terve ja tugeva taime kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteemi, tagab integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine, vahendab Maablogi. 

Kuna ühel põllul sama kultuuri kasvatamisel võib esineda erinevaid tingimusi, pole olemas ühte ja ainsat töötavat retsepti. Integreeritud taimekaitse pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides saab leida sobiliku lahenduse. Nende kohta jagab juhtnööre Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Integreeritud taimekaitse on kõigi võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust. Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise korral tuleb eelkõige hoiduda tegevustest, mis soodustavad taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude populatsioonide arengut. Esmane tegevus on taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavate tingimuste vältimine.

Viljavaheldus 

Terve ja tugeva taime kasvatamiseks tuleb teha selgeks oma mulla omadused ning pöörata tähelepanu viljavahelduse planeerimisele. Üks viis on selleks kasutada Põllumajandusuuringute Keskuse muldade kasutussobivuse kaardirakendust ja mullaproovide võtmise võimalust.

Õige viljavaheldusega saab vähendada taimekahjustajate levikut ja tõsta taimede vastupidavust kahjustajate suhtes. Näiteks roostete ülekandumise takistamiseks ei tohiks paigutada suvivilju ja talivilju kõrvuti.

Tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate ja umbrohtude leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus on üks olulisemaid ja lihtsamaid integreeritud taimekaitse võtteid, mis aitab taimekahjustajate levikut ennetada.

Viljavaheldus tasub ära, sest see:

• katkestab umbrohtude bioloogilise paljunemise tsükli
• väldib kultuurispetsiifiliste kahjurite ja umbrohtude levikut.

Sordivalik ja sertifitseeritud seemned

Integreeritud taimekaitse üks komponente on haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamine. Haiguskindlama sordi valik külvikorda on kõige olulisem haigust ennetav strateegia, kuna siis on väheneb vajadus taimede otseseks raviks fungitsiidiga.

Tulevast saaki põllul mõjutab kindlasti kasutatud seemne kvaliteet. Mida kvaliteetsem on seeme, seda suurem on lootus saada põllult võimalikult hea saak. Kvaliteetse saagi tagamiseks on soovituslik kasutada sertifitseeritud seemet, millega on loodud esmased tingimused võimalikult hea saagi saamiseks.

Sertifitseeritud seemne kasutamine tasub ära, sest see:

• tagab vastupidavuse taimekahjustajatele
• väldib haigustekitajate ja kahjurite edasikandumise
• vähendab taimekaitsevahendite kasutamise vajadust
• annab suurema saagipotensiaali ning
• annab paremini edasi sordi omadused.

Tasakaalustatud väetamine

Taime kasvuks ja saagi moodustamiseks kulub kindlates kogustes mitmesuguseid toiteelemente. Et toitainete tasakaal põllul oleks paigas, tuleb saagiga eemaldatav taimetoiteelementide hulk väetistega tagasi anda. Kui seda ei tehta, siis jäävad taimed kiratsema ja on oluliselt vastuvõtlikumad kahjustajatele ning see toob omakorda kaasa vajaduse teha täiendavaid taimekaitsetöid.

Et väetamisest saadav kasu oleks võimalikult suur, tuleb väetamine õigesti ajastada, pidades silmas taime kasvufaase ning väetusvajadust. Näiteks algselt suure vegetatiivse kasvu ajal kulub kõige rohkem lämmastikku, kasvu teisel poolel, saagi moodustamise ajal aga kaaliumit. Samas liiga kõrgete lämmastikunormidega väetamine võib anda tulemuseks taimede lamandumise ja suurema haiguste fooni. Tasakaalustatud väetamine tähendab ka mikroelementide andmist õigel ajal ja õigetes kogustes. 

Tasakaalustatud väetamine tasub ära, sest see:

• viib toitainete sisalduse mullas tasakaalu
• tagab tugevamad taimed, mis on taimekahjustajatele vastupanuvõimelisemad
• on stabiilse ja kvaliteetse saagi alus
• säilitab mulla viljelusväärtuse
• suurendab põhitoiteelementide omastatavust
• vähendab kahjulike ühendite liikuvust.

Masinate puhastamine

Taimekahjustajad, aga ka umbrohuseemned levivad kergesti ühelt põllult teisele masinate ja inimeste kaudu. Selle vältimiseks tuleb ühelt põllult teisele liikudes puhastada masinaid ning mullaharimisriistad masinate külge jäänud mullast. Koristamisel tuleb kombainid puhastada nii seest kui ka väljast aganatest, prahist ja taimejäänustest.

Masinate puhastamine tasub ära, sest see

hoiab ära ristsaastatuse ja umbrohtude sattumise ühel põllult teisele.

Loe rohkem Maaeluministeeriumi ajaveebist.