Kinnisvaraekspert lähitulevikust: valmis tuleb olla halvimaks, loota tuleb parimat

Kriis kinnisvaraturul.

FOTO: Shutterstock

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on veendunud, et ülemaailmsest kriisist saab omajagu kannatada ka kinnisvaraturg. 

«Ülemaailmne kriis räsib pea kõiki eluvaldkondi ning vähe on sektoreid, mis sellest puutumata jäävad. On igati loogiline, et omajagu saab kannatada ka kinnisvarasektor. Valmis tuleb olla halvimaks, loota tuleb parimat,» tähendas Sooman.

Majutuskorterid

Majutuskorterid lisanduvad kohalikule üüriturule. Eestis oli Soomani sõnul veel kuu tagasi vabu üürikortereid ligi 2000. EASi koostatud statistika kohaselt oli eelmise aasta lõpu seisuga Airbnb kaudu turiste teenindavaid majutuskortereid umbes 4400.

«On selge, et kuna turism on lukku keeratud, siis hakatakse neile korteritele otsima kohalikke pikaajalisi üürnikke, sest isegi kui viirus kontrolli alla saadakse, siis turismi taastumine võtab aega – terves maailmas alandatakse töötasusid ja koondatakse inimesi ning olukorra normaliseerumiseni kuluvat aega on täna veel vara hinnata,» sõnas ta.

Kindlasti ei tule pakkumisse kõik 4400 korterit, kuna laenuvabad majutuskorterite omanikud jäävad ootele ja naudivad tulevikus turismi juba märksa hõredamas konkurentsis. Kuid kasvõi poole lisandumisel kasvab üürikorterite arv enam kui 100 protsendi võrra ning konkurents iga üürniku nimel kasvab hüppeliselt. Protsess on juba alanud, 2000 korteri asemel on pakkumises nüüdseks umbes 2400 korterit.

Uus hinnatase

Eelnevast tulenevalt tasub üürileandjatel kiirelt kohaneda uue hinnatasemega, sest vähemalt ajutiselt tekib üürihindadele päris suur surve.

«Inimestel on elada kuskil ikka vaja, ent paljud püüavad tekkinud olukorda enda kasuks ära kasutada, olgu selleks tegelikud majanduslikud põhjused või lihtne loogika, et «teised teevad ka». Soovitan üürileandjatel ise oma olemasolevate üürnike poole pöörduda ning nendega aktiivselt suhelda, et ei tekiks ebameeldivat olukorda, kus üürnik on korterivahetuse otsuse juba oma peas ära teinud,» rääkis ta, lisades, et üürikorterite hinnalangus on tõenäoliselt ajutine, sest vähemalt varasemate kriiside kogemused on näidanud, et mida vähem tehakse ostu-müügitehinguid, seda rohkem hakatakse kortereid üürile võtma – inimesed kardavad turul järsku hinnalangust ning lihtsalt ei julge või saagi keerulistel aegadel pikaajalist laenulepingut sõlmida – üürimine on oluliselt turvalisem.

Hinnasurve

Elamispindade ostu-müügi tehingute arv langeb. Kui palju, ei tea mitte keegi. Seetõttu on Soomani sõnul raske ka ennustada, milline hakkab olema hinnasurve.

«Võrreldes kuu taguse ajaga on uute laenutaotluste arv murdosa sellest, mis ta olla võiks. Kõikide majanduskriiside ajal kehtib lihtne loogika – ostavad need inimesed, kellel on osta vaja, ära kaovad kõik need, kes osta lihtsalt tahavad. Mingi hulk tehinguid jääb alles, kuid selle maht sõltub lisaks inimeste enda kindlustundele ja ostuvõimele ka pankade krediidipoliitikast,» selgitas ta.

Igal juhul on juba praeguseks muutunud varasem müüjate turg ostjakeskseks ning aastaid hindu dikteerinud müüjad peavad kohanema ostjate taktikepiga.

Kommertspangad

Tohutu roll eelpool toodud protsesside võimendumisel või ohjamisel on Soomani sõnul kommertspankadel.

«Hetkel on ühiskond üksteise suhtes üpriski solidaarne, sest paanika on maad võtnud viiruse tõttu, mis niidab ühtemoodi nii rikkaid kui vaeseid. Erinevalt eelnevast kriisist ei hakka pangad makseraskustesse sattunud inimesi kohe ahistama ning sundmüükidesse suruma. Siin on paraku üks «aga». Mis saab siis, kui viirus on seljatatud,» küsis ta.

Riiklikud abipaketid

Kui riiklike abipakettide ja garantiide plaanid püsima jäävad, jääb Soomani sõnul turgudel ka «verevalamine» ära, selleks on aga vaja väga tugevaid pikaajalisi meetmeid, kuidas agressoritest investoreid ohjata.