Tallinna elamukruntide põuast võidavad teised Harjumaa omavalitsused

Elamukrunte napib ja nende hinnad on kõrged.

FOTO: Shutterstock

Kui on soovi elada Tallinnas eramajas, siis on maja lihtsam osta kui soetada sobilik krunt ja hakata sellele ehitama, sest elamukrunte napib ja nende hinnad on kõrged. Jaanuaris tehti Maa-ameti andmeil pealinnas elamumaaga vaid kuus tehingut ja keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 158 eurot.

Mullune statistika pole sugugi parem – 2019. aastal tehti Tallinnas hoonestamata elamumaaga aasta jooksul kõigest 138 tehingut, kusjuures keskmine ruutmeetri hind kasvas aastases võrdluses kõrge nõudluse tõttu üle kahekümne protsendi.

Möödunud aastal tuli 2000-ruutmeetrise elamukrundi eest pealinnas maksta keskmiselt 252 000 eurot.

«Tallinn on omavalitsusena kahtlemata atraktiivne elukoht, aga kruntide vähesuse ja nende kõrge hinna tõttu on eramumaadega kauplemise teravik liikunud linnaga külgnevatesse valdadesse ja asumitesse. Möödunud aastal tehti Harjumaal ligi 800 hoonestamata elamumaa tehingut, seega on tehinguaktiivsus selles niššis pealinnast kordades kõrgem,» kommenteeris City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.

Tema sõnul oli veel kümme aastat tagasi nii-öelda põllu peale ehitatud majade põhiprobleemiks eluks vajaliku taristu olemasolu, kuid tänaseks on Harjumaa omavalitsused mõistnud, et uute asumite rajamisega peab koheselt kaasnema ka trasside ja tänavate väljaehitamine, lasteaedade ja koolide rajamine ning ühistranspordivõimalus.

«Seega polegi enam laias laastus suurt vahet, kas soetada näiteks kallis krunt Nõmmel või odavam linna lähistel maal, kuhu oma maja püsti panna. Näiteks Peetri alevikust jõuab Tallinna kesklinna sama kiiresti kui Nõmmelt,» lisas Noppel-Kokerov.