Taluomanikel on võimalus taotleda katusetoetust

Copy
Talu Saaremaal.
Talu Saaremaal. Foto: Erakogu

Juba teist aastat järjest on vanade majade omanikel võimalus muinsuskaitseametist taotleda toetust katuse taastamistöödeks. 

Toetust jagatakse ainult füüsilisest isikust eraomanikele, kelle talukompleksi kuuluv elamu on ehitatud enne 1940. aastat ning kes soovivad teha korda Eestile ainuomaseid ning arhitektuuriliselt olulisi taluhooneid.

Muinsuskaitsemeti toetuste spetsialist Aime Lauk ütleb, et taluhoone vanuseline piir on seatud seetõttu, et pöörata tähelepanu ajaloolistele hoonetele maapiirkonnas ning piiri tõmbamine 1940. aastale annab võimaluse võtta fookusse ja kaitsta hävingust meie taluarhitektuuripärandit – rehielamuid, hilisemaid taluhäärbereid ja ka 1920.–1930. aastatel ehitatud esimeste Eesti professionaalsete arhitektide projekteeritud taluhooneid.

Katuste aeg hakkab läbi saama

Terve katus on hoone tervise seisukohalt väga tähtis, sest see kaitseb ülejäänud konstruktsioone ilmastiku eest. Praeguseks on meie taluhoonete katuste seisukord selline, et vajab kiiret sekkumist ning omanike motiveerimist ja toetamist.

Traditsioonilised katusematerjalid enne 1940. aastat olid valdavalt puit, roog või õlg, sekka ka valtsplekist ja kivist katuseid. Kui puitkatuste keskmine eluiga on 30 aastat ja roogkatustel 70 aastat, siis lihtne arvestus näitab, et juba ammu on uute katuste aeg kätte jõudnud. Eterniitkatus võib küll tekitada esteetilisi eriarvamusi, kuid ilmselgelt on see kindlast hävimisohust päästnud suurel hulgal taluhooneid, tänaseks aga hakkab läbi saama sellegi aeg.

Mida toetatakse ja kui suures mahus?

Aime Lauk sõnab, et taotlusvoorust toetatakse tegevusi, mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel ka katusekonstruktsioonid. Kasutatavad materjalid ja töövõtted peavad olema algupärased ehk piirkonnale, hoonetüübile ja ehitusperioodile iseloomulikud. Traditsiooniline katusekattematerjal võib hooneti olla erinev, sõltuvalt sellest, mis on olnud konkreetse taluelamu algne katusekattematerjal.

«Näiteks kui hoonel oli algselt roogkatus, siis toetame roogkatuse taastamist, laastukatuse puhul laastukatuse taastamist. Vana eterniidi asendamist uue eterniidiga või teiste uute ehitusmaterjalide kasutamist sellest taotlusvoorust ei toetata.»

Toetuse taotlemisel peab arvestama ka seda, et katuse vahetuseks peab olema selge vajadus ja lihtsalt välisilme parandamisest edukaks taotlemiseks ei piisa.

Võtke aega ja süvenege tingimustesse

Samuti soovitab Aime Lauk eelmise ja ka juba selle aasta kogemuste põhjal eelkõige võtta aega taotlusvooru tingimuste ja hindamiskriteeriumidega tutvumiseks.

«Muinsuskaitseameti kodulehel on lahti kirjutatud, millised on vajalikud dokumendid taotluse esitamiseks ning kuidas need tuleks vormistada. Lisaks on seal välja toodud ka hindamiskriteeriumid, mis on abiks nii taotluse koostamisel kui ka oodatavate tulemuste kirjeldamisel.»

Kui suur on toetus?

Selle aasta toetuse eelarve on 200 000 eurot ning toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne 10 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 50 protsenti ehk taotluse eelarves toodud kuludest maksab poole kinni omanik. Taotluse tegemiseks tuleb võtta ka hinnapakkumised ühesuguste tööde ja materjalide peale ning need taotlusse lisada. Toetuse kaasabil tehtavad katused peavad valmima hiljemalt 2020. aasta lõpuks.

Aime Lauk sõnab, et eelmisel aastal oli huvi väga suur, mis näitab, et toetus on äärmiselt vajalik. 2019. aasta taotlusvooru laekus 144 nõuetekohast taotlust mahus ligi 1,2 miljonit eurot. «Seda on väga palju. Voorust toetati 18 eraomanikku 10 rookatuse, 6 puitkatuse, 1 valtsplekk-katuse ja 1 kivikatuse taastamiseks.»

Hindamiskriteeriumid

Toetuste jagamisel hinnatakse kas taotluses esitatud tegevused aitavad kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maastiku omapära säilitamisele, samuti on määrav, kas katusekatte vahetuseks on selge vajadus või mitte, oluline on ka eelarve kvaliteet – siin tuleb kindlasti eraldi välja tuua materjalide maksumus ja eristatavate töölõikude maksumus, samuti mängib rolli omafinantseeringu määr – võrdsete taotluste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. «Viimaseks ning kõige eelduseks on hoone kultuuriväärtus, sealhulgas hoone arhitektuuri- ja ajalooväärtus, autentsus, haruldus ja säilivus. Kuigi toetuse saamise üheks eelduseks on hoone kultuuriväärtus, ei pea toetuse saamiseks taluelamu olema muinsuskaitse all,» ütleb Aime Lauk.

Taotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruar 2020.

Muinsuskaitseamet soovitab:

Ära jäta taotluse esitamist viimasele päevale. Sageli on vaja täpsustada hinnapakkumisi, teha juurde fotosid jne. Kui esitad taotluse kohe pärast taotlusvooru avamist, jääb piisavalt aega täpsustuste tegemiseks.

Selgita välja, kas plaanitavad katusetööd nõuavad projekti ja ehitusteatist. Projekt peab olema valmis taotluse esitamise ajaks ning ehitusteatis esitatud.

Kontrolli üle, et hinnapakkumised oleksid omavahel võrreldavad, st võetud samade tööde tegemiseks. Kehtivaid ja võrreldavaid hinnapakkumisi peab olema vähemalt kaks. Näiteks, kui üks pakkuja ei teosta katuse lammutamist, tuleb selle etapi kohta võtta lisapakkumine.

Tee taluhoonest, katusekonstruktsioonidest, katusekahjustustest ja talukompleksist piisavalt palju kvaliteetseid fotosid, et hiljem oleks, mille hulgast valida: kuni neli fotot taluelamu ja selle katuse kohta ning kuni neli fotot katusekonstruktsioonide ja kahjustuste kohta. Ühe foto suurus on kuni üks megabait.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles