Nike

Uuring: noored võtavad senisest rohkem kodulaenu

Noorte rahaline toimetulek on aastatega paranenud.

FOTO: Shutterstock

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud millenniumipõlvkonna finantskäitumise uuringust selgus, et võrreldes 2015. aastal läbiviidud uuringuga on noored rohkem säästma hakanud. 

Kui varem säästis 18–30-aastatest noortest üle 100 euro kuus vaid 12 protsenti vastanutest, siis värske uuringu andmeil on neid juba 29 protsenti.

Võrreldes varasemaga on suurenenud säästmine kodu ostmise, reisimise ja pensionipõlve kindlustamise eesmärgil. Kodu ostmiseks ja reisimiseks säästavad kõige enam 22–26-aastased. «Need, kes tagavaraks raha kõrvale ei pane, tõid peamise põhjusena välja, et säästmiseks ei jää raha üle,» selgitas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Noorte rahaline toimetulek on võrreldes 2015. aastaga paranenud. 43 protsenti vastajatest saavad hästi hakkama ja neil jääb kuu lõpus raha üle. Vähenenud on majanduslikult keerulistes oludes elavate noorte inimeste hulk. Kui 2015. aastal vastas 15 protsenti noortest, et nad on alatasa rahalistes raskustes ja ots-otsaga kokku tulemine on raske, siis värske uuringu andmeil on selliste vastajate hulk 9 protsenti. Rahuldaval tasemel saab oma sissetulekuga hakkama 46 protsenti vastanutest.

Uuringutulemustest selgus, et noorte seas on suurenenud kodulaenu võtmine: kodu ostmiseks on laenu võtnud 24 protsenti vastanutest. Enim on kodulaenu võtnud 27–30-aastased, kellest 44 protsenti on kodu soetanud laenu abil. Samas on vähenenud järelmaksu ja õppelaenu kasutamine ning tuttavatelt laenu võtmine. Kõige rohkem on laenukoormus vähenenud 18–21-aastaste seas, kellest 86 protsendil pole üldse laene.

«Positiivse muutusena saab välja tuua, et kui varem said oma finantskohustustega hakkama 77 protsenti noortest, siis praeguseks on see tulemus oluliselt paranenud ning 85 protsenti noortest ei ole jäänud võetud finantskohustuste täitmisega hätta,» rääkis Kati Voomets.

Kui 2015. aastal toetasid vanemad majanduslikult ligi kolmveerandit noortest, siis praeguseks vajavad vanemate majanduslikku tuge 68 protsenti noortest. Kõige enam vajavad enda sõnul vanemate rahalist toetust 18–21-aastased.

Populaarne