Lugeja küsib: mida tuleb ehituses silmas pidada seoses kemikaalide määruse muutusega?

Kodu.postimees.ee
Copy
Hiljuti jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse muudatused, mis puudutavad kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemist.
Hiljuti jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse muudatused, mis puudutavad kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemist. Foto: Ain Protsin

«Mul on väike ehitusfirma. Kuulsin, et võeti vastu mingid muudatused, mis puudutavad kemikaale ja väidetavalt on seotud ehitusega. Kas võiksite palun täpsustada?» küsib lugeja

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

«Tõepoolest, see info on korrektne. Hiljuti jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse muudatused, mis puudutavad kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemist.

Kantserogeenset ohtu põhjustavate tööde loetellu lisati tööd, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga.

Kas muudatused puudutavad teie ehitusettevõtet sõltub sellest, milliseid töid teete. Ehituse valdkond on väga lai ja hõlmab paljusid tegevusi ning kõik ehitajad ei pruugi kogu oma tööelu jooksul kristallilise ränidioksiidiga kokku puutuda. Küll aga tasuks olla tähelepanelik näiteks tänavakivide paigaldajatel, sest kivide lõikamisel tekib tolmu.

Samuti sisaldab kristallilist ränidioksiidi tsement (näiteks betoonitoodete lihvimine) ja ka liivapritsitööd.

Alustada tasuks sellest, et vaadata üle ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs, kas seal on hinnatud töötajate kokkupuudet kristallilise ränidioksiiditolmuga. Kuigi varasemalt ei liigitunud kõnealune kemikaal kantserogeeniks, oli siiski tegemist töökeskkonna ohuteguriga (tolm), millega kokkupuute võimalikke tervisemõjusid tuli hinnata. Kui kokkupuute võimalus on olemas, tuleb mõelda sellele, kuidas töötajate tervist kaitsta. Kõige lihtsam ja kiirem võimalus on kasutusele võtta hingamisteede kaitsevahendid (FFP3 tolmumask, filter täis- või poolmaskis P3).

See on esimene ja möödapääsmatu valik, mida tööandja tegema peab. Muud lahendused nõuavad oluliselt rohkem aega ja raha. Kui esmane oht on likvideeritud, saab juba edasi mõelda, kuidas tööprotsesse ohutumaks muuta.

Äärmiselt oluline on ka töötajate juhendamine ja väljaõpe, et nad teaksid, miks tuleb ebamugavas, kohati 30-kraadises kuumas töötades maski kanda. Kui töötaja ei tea, miks ta peab isikukaitsevahendit kandma või tööandja ütleb, et kanda tuleb sellepärast, et nüüd nõutakse, on suur tõenäosus, et esimesel võimalusel töötatakse ilma maskita.

Töötaja loobub kergekäeliselt maski kandmisest paraku ka seetõttu, et kahjulik tagajärg ei ilmne koheselt. Vaadates pöörlevat saeketast saame aru, et see võib kätte lõigata, kuid hoopis raskem on ette kujutada, et  tolmu sissehingamisel võib mõnekümne aasta pärast vähkkasvaja tekkida. Töötaja peab teadma, mis ohud teda töökohal varitseda võivad ja mida teha, et tervis hoitud oleks.

Tähelepanu tuleb pöörata ka tervisekontrolli korraldamisele.  Tervisekontrolli saadetavate töötajate nimekirjas tuleb ohutegurina ära märkida kokkupuude sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles