Eurolaulu Raadio

Kortermajade murelaps: kuidas vältida keldrivargusi?

Uutes kortermajades on keldrivargused minimaalsed.

FOTO: Shutterstock

Keldrivargused on alati olnud kortermajade pärisosaks, kuid lihtsate nippidega on võimalik nende arvu vähendada või suisa olematuks muuta.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Reimo Roze ütles, et keldrid on tegelikult peidetud ressurss, mille väärtus vanades majades elades tihti ära unustatakse.

«Kujutage ette, millise lisaväärtuse annab kasvõi mõne ruutmeetri suurune keldriboks, kui see oleks vargavaba – kui autorehvid, jalgrattad, lapsevankrid ja kõik muud ruumikulukad kallihinnalised asjad saaks olla turvaliselt ladustatud,» rääkis Roze.

Nagu teada, pole sajaprotsendiliselt vargavaba ka ükski šeif, kuid järgnevate lihtsate nippidega saate muuta oma keldriboksid oluliselt turvalisemaks ning ladustada keldrisse lisaks keedistele ka väärtuslikumaid asju, mida igapäevaselt vaja pole.

  • Vahetage välja keldri peauks. Roze sõnul ei hoia turvaline keldriuks eemal küll sama maja elanikke, aga maja välisukse avanemist ootavatel võõrastel kaob võimalus salaja keldrisse hämaraid asju ajama lipsata.
  • Asendage võtmega lukk kiipkaardilugejaga. See annab võimaluse jälgida, millise kaardiga parasjagu keldrisse sisenetud on. Roze sõnul see siiski vargust otseselt ei takista, kuid hiljem on võimalik kaardiomaniku järgi hakata jälgi ajama ning keegi majaelanikest ei soovi olla naabrite silmis kahtlusalune.
  • Paigaldage keldri sissepääsude lähedusse valvekaamerad. Roze ütles, et kaamerad ei takista kedagi küll varastamast, kuid mõjutavalt heidutavalt, sest vargapoisid kardavad kaameraid nagu tuld.
  • Kõige kallimaks, kuid tõhusamaks peab Roze aga terve keldri vana puitsõrestiku maha lõhkumist ning uute bokside vaheseinte- ja uste paigaldamist, mida turvaks vähemalt kaks korralikku lukku. «Uutes kortermajades on keldrivargused minimaalsed ja mitte seetõttu, et seal elaks korralikumad inimesed, vaid seetõttu, et ühe jalgratta kätte saamiseks peab varas nägema ebaproportsionaalselt palju vaeva,» selgitas Roze. Tema sõnul maksab keldri turvaliseks renoveerimise 1000 kuni 1500 eurot ühe boksi ehk korteri kohta. «Kui see kulu jaotada osade kaupa makstavasse remondifondi, siis räägime me üksikutest kümnetest eurodest kuus. Kui osamaksed on tasutud, võivad korteriomanikud olla ka kindlad, et nende korterid lähevad tänu turvalisele keldrile oluliselt kiiremini turul kaubaks,» ütles ta.