Mida teame Eesti kõige populaarsemast kütteviisist?

Radiaator

FOTO: Shutterstock

Kuigi talv on seni näidanud oma pehmemat poolt, siis kodude kütmine on juba täies hoos ning muutub iga külmakraadiga üha intensiivsemaks. Kaugküte on kõige levinum kütteviis Eestis, mida kasutab umbes 60% inimestest. Kuid mida me sellest kütteviisist tegelikult üldse teame?

Kaugküte sobib kõige paremini just tiheda asustusega piirkondadesse. Katlamaja reguleeritud tootmisprotsess on kontrollitud ja vastab seadusest tulevatele keskkonna normidele, samas kui ahjuküttega eramajadel on eraldiseisvad korstnad, mille saastenorme ning mõju keskkonnale on oluliselt keerukam jälgida.

Kaugkütte katlamajades kasutatakse põlemisest tekkiva suitsu puhastamiseks täiendavaid filtreid ja suitsugaasipesureid, tänu millele väljub korstnast ainult veeaur. 

Kaugkütte üheks olulisemaks eeliseks peetakse keskkonnasõbralikkust, sest kasutatav tehnoloogia on efektiivne ning energiatõhus. Kütusena sobib kasutamiseks näiteks kohalik hakkepuit. Puidu raiest tekkivat hakkepuitu loetakse taastuvaks ning väheväärtuslikuks materjaliks.

«Kindlasti kuulub kaugkütte eeliste sekka mugavus ja varustuskindlus. Kaugküte on hea terviklahendus, sest soojuse tootmiseks ning edastamiseks vajalike investeeringute, hoolduse, käitamise, remondi eest ei pea tarbija muretsema. Kaugkütte muudavad töökindlaks kõrgtehnoloogilised ja kaasaegsed lahendused, mis tagavad iga ilmaga vajalikud temperatuurid. Seega kliendi vastutada ning hooldada on vaid majasisene küttesüsteem ja soojussõlm,» märkis Adveni kliendihalduse juht Kadri Koppel.

Tarbija jaoks on kindlasti oluliseks faktoriks teenuse hind. Hinnastamine on läbipaistev, sest toimub vastavalt kaugkütteseadusele ja Konkurentsiameti regulatsioonile ning arvestab reaalseid tootmiskulusid.

«Soojuse hinda mõjutavad nii võrgupiirkonda tehtud investeeringud kui ka tegelik kütusekulu ja -maksumus. Hakkpuidu laialdasem kasutamine kütusena võimaldab pakkuda tarbijatele stabiilsemat hinnataset kui seda saab teha fossiilseid kütuseid kasutades. Lisaks kontrollib ja kooskõlastab soojuse hinda Konkurentsiamet, kehtestades konkreetses piirkonnas piirhinna, millest kõrgemalt soojust müüa ei tohi. Kontrollitud ja reguleeritud hind tagab tarbija jaoks õiglase tasu,» selgitas Koppel hinnastamise tagamaid.

Kaugkütte tootmise etapid

Kaugkütte soojuse tootmine saab alguse katlamajast või koostootmisjaamast, kus lisaks soojusele toodetakse ka näiteks elektrit. Esmalt köetakse katlamajas keemiliselt töödeldud vesi kuumaks vastavalt etteantud parameetritele ning suunatakse kaugküttevõrku, kus see liigub peavoolu torustiku kaudu tarbijate soojussõlmedesse. 

Hoone siseselt liigub kuum vesi majasisese küttetorustiku kaudu maja kõikidesse osadesse, küttes radiaatorite abil toad soojaks ja tagades sooja vee olemasolu. Jahtunud soojuskandja liigub tagasivoolu torustiku kaudu katlamajja, kus see uuesti üles köetakse ja tsükkel algab otsast peale.