Eesti Muusikaauhinnad 2020

Vargaks tembeldamine korteriühistu koosolekul tõi karistuse

Korteriühistu koosolek viis asjaosalised kohtusse.

FOTO: Shutterstock

Ärritunud korteriomanikud kipuvad korteriühistu  koosolekul juhatuse liikmete suunas inetusi pilduma, kuid läbimõtlematult lendu lastud sõnad võivad kaasa tuua karistuse.

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi räägib Eesti Korteriühistute Liidu värskes ajakirjas Elamu Tallinna Ringkonnakohtu otsusest, kus osapoolteks korteriomanik ja sama korteriühistu juhatuse liige, kelle tüli lahvatas lõkkele korteriühistu koosolekul. «Selliseid situatsioone tuleb ette palju, kuid kohtusse jõuavad vaid vähesed juhtumid,» rääkis Mardi.

Antud juhul süüdistas korteriühistu koosolekul korteriomanik juhatuse liiget sularahas ühistu arvelt raha varastamises. Süüdistatu otsustas laimajat hageda ning pöördus õigluse jaluseseadmiseks kohtu poole, leides, et tema kohta on avaldatud ebaõige faktiväide, nagu oleks ta ühistu arvelt raha varastnud ning leidis, et selline väide kahjustab tema mainet ning selle avaldamist ta taluma ei pea. Valeväite avaldamine põhjustas hagejale tema kinnitusel hingelisi kannatusi ja terviseprobleeme –  tervislik seisund  halvenes koguni nii palju, et ta oli sunnitud abi paluma perearstilt.

«Hageja nõudis ebaõige faktiväite esitajalt selle ümberlükkamist aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline, lisaks ka mittevaralise kahju hüvitamist sellisel moel, nagu kohus oma äranägemise järgi õigeks peab,» vahendas Mardi.  Inimene, kes süüdistuse lendu lasi, kirjutas aga selgituseks, et tema avaldas vaid soovi piirata ühistu juhatuse liikmete ligipääsu ühistu arveldusarvele, vältimaks raha raiskamist ja pidas öelduga silmas hoopis üht eelmise juhatuse liiget. «Ehk siis inimene üritas end puhtaks pesta, väites, et rääkis hoopis kellestki teisest,» vahendas Mardi.

Kohus võttis selgitusi ka teistelt koosolekul viibinud inimestelt. 

«Pärast tunnistuste vaagimist jõudis kohus seisukohale, et süüdistatav siiski avaldas hageja kohta süüdistuse raha varastamises ning kohustas teda avaldama ühistu koosolekul valeväite ümberlükkamise,» rääkis Mardi. «Kohus leidis, et kuna vargust peetakse taunitavaks teoks, kahjustab selline süüdistus juhul, kui isik pole vargust toime pannud, tema mainet. Kuna süüdistuse lendu lasknud inimene ei suutnud ka tõendada, et mainitud juhatuse liige võttis ühistu arvelt seadusliku aluseta välja sularaha, on tegemist ebaõige faktiväitega,» toob Mardi välja. «Mainet rikkuva valeväite avaldamisega rikkus süüdistatav teise inimese isiklikku õigust ja tekitas talle õigusvastaselt kahju.»

Mardi toob välja veel ühe huvitava nüansi – kuigi korteriühistu juhatuse liikmed peavad arvestama, et korteriomanikud võivad nende tegevust kritiseerida, siis kellegi süüdistamine raha varguses pole enam kriitika, mida peaks taluma. «Kohtu hinnangul pidi süüdistatav  mõistma, et teise inimese kohta ebaõige faktiväite avaldamine kahjustab selle inimese mainet.»

Kohus oli ka seisukohal, et hagejale tuleb hüvitada ka mittevaraline kahju 400 euro ulatuses.

Populaarne