Kui palju on kinnisvara hind aastatega kasvanud?

Praegu finantseeritakse pangalaenuga 65 protsenti kinnisvaratehingutest.

FOTO: Shutterstock

2000. aastate keskel oli Eestis suur kinnisvarabuum, kõik läks kaubaks ja tehinguni jõuti üldjuhul väga kiiresti. Arco Vara maakler Hille Ije seletab, kuidas ja mis suunas on kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnad tänaseks liikunud.

2000. aastate keskel jõudis ülemaailmne kinnisvarabuum ka Eestisse, aastail 2005–2006 kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 30–40 protsenti aastas. Ostjate ja müüjate aktiivsust kinnisvaraturul toetasid soodne majanduskeskkond ja pankade liberaalne laenupoliitika. Pangad pakkusid laenu ka neile, kes seda tegelikult ei vajanud, tekkis ohtralt uusi nn põlluarendusi ja kõik läks kaubaks.

Kinnisvaraomanikud müüki sel ajal siiski maakleritele eriti ei usaldanud, ainuesinduslepinguid sõlmiti väga vähe, oma vara sooviti ise müüa. Maakleritöö oli nagu suur loterii, peamisteks kuulutamiskohtadeks olid paberlehed Soov ja Kuldne Börs, mõne objektiga tegeles korraga neli-viis maaklerit ja kehtis põhimõte «kes ees, see mees». Usaldamatus oli ka mõistetav, sest maakleritöö seisneski toona selles, et käidi kohapeal, tehti mõned pildid, võeti natuke infot, pandi kuulutus üles ja jäädi ostja kõnet ootama. Selle eest maaklerile maksta tundus raha tuulde loopimisena.

Turg kuumenes mõne aastaga üle ja kui rahakraanid 2008. aastal sulgusid, kukkus kinnisvaraturg kolinal kokku.

Eesti majandus hakkas taas kasvama 2010. aasta lõpus, majandussurutisest taastumine võttis aga aega palju aastaid. 2011. aastal oli kinnisvaraturul väga palju pakkumisi, Tallinna magalapiirkondade tüüpkorterite müügiperioodid olid veninud 6–8 kuu pikkuseks.

2010. aastal oli korterite keskmine ruutmeetrihind Eestis 640 eurot, seega maksti 50-ruutmeetrise korteri eest kesmiselt 32 000 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 759 eurot. See tähendab, et 50-ruutmeetrise korteri soetamiseks kulus 42,1 kuu brutotöötasu.

Võrdluseks selle aasta teise kvartali andmed: korterite keskmine ruutmeetrihind Eestis oli 1291 eurot, seega maksti 50-ruutmeetrise korteri eest kesmiselt 64 550 eurot ehk pisut üle kahe korra rohkem kui üheksa aastat tagasi. Keskmine brutotöötasu oli 1419 eurot, järelikult kulus 50-ruutmeetrise korteri ostmiseks 45,5 keskmist brutokuupalka. Keskmine korterihind on üheksa aastaga küll kahekordistunud, kuid õnneks on peaaegu samavõrra kasvanud ka Eesti inimeste keskmine sissetulek.

2019. aastal uurivad pangad rohkem laenuvõtjate tausta, igaüht enam laenukõlblikuks ei peeta. See on ka õige: inimesi ei taheta viia olukorda, kus nad laenu maksta ei suuda või maksavad laenu nii, et ei saa elus enam midagi muud endale lubada.

Populaarne

Tagasi üles