Aktiivne laenuvõtt ei ole eestlaste võlakoormust veel kasvatama hakanud

Eesti majapidamiste võlakoormuse näitajad on euroala keskmisest allpool.

FOTO: Shutterstock

Eesti Panga ökonomisti Eva Branteni sõnul on võlg Eesti majapidamiste vahel väga ebaühtlaselt jaotunud, nimelt on üle 85 protsendi koguvõlast koondunud 40 protsendi suurima sissetulekuga majapidamiste kätte.

Väikseima sissetulekuga ehk esimese kvintiili majapidamiste käes on koguvõlast vaid 1 protsent. «Keskmiselt on laenu võtnud veidi alla poole majapidamistest, kuid ka laenuvõtjate osakaal erineb sissetulekute lõikes palju: kõige madalamas sissetulekukvintiilis on laenukohustus 15 protsendil majapidamistest, kõige kõrgemas 80 protsendil,» märkis Branten keskpanga blogis.

Tema sõnul võib laenude tagasimaksmisel tõenäolisemalt tekkida tõrkeid siis, kui igakuisteks laenumakseteks kulub enam kui 30 protsenti sissetulekust. Eestis on selliseid majapidamisi ligikaudu 5 protsenti kõikidest laenuga majapidamistest. 

Branten märkis, et kuigi Eesti majapidamised on viimastel aastatel aktiivselt laenu võtnud, ei ole võlakoormus ehk võla suhe sissetulekutesse suurenenud, sest ka sissetulekud on kiiresti kasvanud. «Eesti majapidamiste võlakoormuse näitajad on euroala keskmisest allpool, kuid sarnanevad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmiste näitajatega,» lisas ökonomist.

Samas tõi Branten välja, et lisaks võlakoormusele on ka Eesti majapidamiste säästud euroala keskmisest väiksemad ja samuti väga ebaühtlaselt jaotunud. «Laenukohustusega majapidamistel on likviidset finantsvara keskmiselt vähem kui ühe kuu brutosissetuleku ulatuses. Seega võib öelda, et kuigi Eesti majapidamiste laenumaksevõime on paranenud, on paljud laenuvõtjad sissetuleku isegi lühiajalise kaotuse korral siiski väga haavatavad,» ütles keskpanga ökonomist.

Analüüs põhineb 2019. aasta sügisel avaldatud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmetel, mis on kogutud 2017. aastal, vahendab kinnisvaraportaal City24.

Populaarne

Tagasi üles