Pea pooltest Eesti kodudest on puudu üks elutähtis detail

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Shutterstock

Käes on sügis, mis tähendab, et paljudes kodudes algas aktiivne kütteperiood. Kütmisel võib aga tihti ununeda vingugaasi ohtlikkus. Seda näitab ka sellel aastal Gjensidige läbi viidud küsitlus, millest selgus, et pea pooltel vastanutest puudub vingugaasiandur.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul on oluline tõsta teadlikkust vingugaasist. «Meedias on viimastel kuudel kajastatud mitmeid traagilisi sündmusi, mille on põhjustanud vingugaasi mürgistus. Sellest hoolimata selgus Gjensidige ja Nielseni koostöös läbi viidud uuringus, et pea pooled eestlastest alakasutavad meetmeid oma tervise ja kodu turvalisuse tagamiseks.»

Kuigi ahi- ja gaasiküte on eestlaste seas populaarne, tuli uuringust välja, et vingugaasiandur ei ole kodus olemas peaaegu pooltel eestlastel, sest 44 protsenti inimestest tunnistas vingugaasianduri puudumist. Vastanutest 39 protsendil on olemas üks andur maja või korteri peale ja 16 protsendil igas toas.

«Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida oleks saanud ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust vaenlasest õigel ajal häiresignaaliga märku andnud,» ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi või katel. Mõistlik on vingugaasiandur paigaldada ka siis, kui sinu kodus on kütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada, näiteks puuküttel ahi, kamin, pliit, katel jne..

Populaarne

Tagasi üles