Ära lükka kevadesse, tegele oma kompostihunnikuga kohe

Kompost.

FOTO: Henn Soodla

Talv koputab uksele, mis tähendab, et käes on viimane aeg kompostihunnikule tähelepanu pöörata. 

Korralik kompostihunnik on iga aiapidaja abimeheks. Jäätmete muutmine toitaineterikkaks mullaks ei ole kaelamurdev ülesanne. Vaja on teha selgeks ainult mõned komposteerimise põhitõed. Komposteerimine kiirendab orgaanilise materjali loomuliku lagunemise protsessi. Aedniku ülesandeks ei ole seda protsessi tagant sundida, vaid kaasa aidata, vahendab houseandgarden.co.uk. 

Kompostihunnik on üks suur elav organism. Miljonid bakterid, seened ja suuremad organismid teevad kõik usinalt tööd, et muuta jäätmed mulda rikastavaks väetiseks. Esimesed liigid, kes reeglina kompostihunnikusse kolivad, on jahedaid tingimusi eelistavad psührofiilid. Nende elutegevuse tagajärjel toimub süsiniku oksüdeerimine, mille käigus tõuseb kompostikuhja temperatuur. Temperatuuri tõusu tagajärjel hakkavad kompostihunnikusse sisse kolima soojalembelisemad organismid.

Mida aktiivsemaks bakteriaalne elutegevus kompostihunnikus muutub, seda soojemaks muutub ka keskkond kuhja sees. Eduka komposteerimise tagajärjel püsib temperatuur hunniku sees ka keset talve tublisti üle plusskraadide. Lagunemisprotsessi edukaks kulgemiseks on püsivad soojakraadid vajalikud.

Kuid millisest materjalist ikkagi saab kasutuskõlblikku komposti? Seda mõjutavad neli tegurit: süsinik, lämmastik, hapnik ja vesi. Nende nelja omavahelises tasakaalus peitub eduka komposteerimise võti. Süsiniku ja lämmastiku vahekorda on kõige lihtsam jälgida visuaalselt. Süsinikurikkad materjalid on pruunika värvusega (näiteks oksad, lehed ja papp), samas kui lämmastikurikkad materjalid on rohekad (näiteks köögiviljajäägid, niidetud muru ja sõnnik). 

Pruunikate ja rohekate kihtide vaheldumisi kuhjamine ja segamine aitab lagundamisprotsessi kiirendada. Kui nende kahe omavaheline tasakaal on paigast ära, hakkab lagunemisprotsess pidurduma. Lämmastikurohkete materjalide ülekaalu korral muutub keskkond kompostikuhjas anaeroobseks, mille käigus hakkab eralduma ammoniaak. Süsinikurikka materjali ülekaalu puhul muutub aga lagunemisprotsess väga aeglaseks.

Kui nende materjalide omavaheline tasakaal on paigas, pead olema kindel, et kuhjas on piisavalt vett ja hapnikku. Selleks on vaja kompostikuhja regulaarselt, iga kahe nädala tagant segada. Juhul kui kõik on tehtud õigesti, valmib kasutatav väetis juba paari kuu pärast.

Populaarne

Tagasi üles