Õnnestunud sisetrepp on mugav ja ohutu

Kõige parem materjal trepi ehitamiseks on saar.

FOTO: Shutterstock

Korralikult tehtud sisetrepp peaks kestma kaua – vähemalt poolsada aastat, pakub Tõstamaa trepimeister Ago Adler. 

Ent kui osta kasutuses olnud maja, millel kehv trepp, ei ole mõtet sellist renoveerima hakata, parem on uus trepp ehitada, lisab Trepiabi OÜ trepiekspert Risto Kallaste. Kuigi tänapäeval on võimalik tellida ka metallist ja klaasist treppe, valmivad OÜ AdlerPuit töökojas üksnes täispuidust tooted, sealhulgas trepid.

21 aastat treppe valmistanud Ago Adler ütleb, et trepi mõõtude võtmine on üldjuhul trepimeistri töö ja matemaatika. Trepitellijal tuleb omal mõõtusid võtta juhul, kui ta asub eri firmadelt pakkumisi küsima. «Lähen alati kohale, et veenduda, palju ruumi trepi jaoks on jäetud. Inimesel võib olla soovitud trepist küll ettekujutus, aga ruumi ei pruugi selleks alati jaguda,» selgitab Adler. Ruumi mõõdud määravad, kui järsu trepi saab ehitada. Adleri hinnangul on normaalse trepi astme kõrgus 18–19 sentimeetrit ja sügavus 28 sentimeetrit. Selline on ideaal, ent ideaalset treppi saab trepimeister ehitada harva.

Lehtpuu on okaspuust etem

Ago Adler räägib, et sageli osutub vanemates või buumi ajal ehitatud majades pudelikaelaks trepiauk. «Inimesed ei tule selle peale, et trepiauk peaks algama kolmandast või neljandast astmest, vastasel juhul puudutab trepilolija juba peaga lage,» kirjeldab trepitegija.

Täispuidust treppide ehitaja selgitab eri puiduliikide plusse ja miinuseid. Mänd on kõige soodsam materjal, aga ka kõige pehmem. See tähendab, et astmeplaadid kuluvad palju rutem ning kui majas juhtub olema lemmikloom või käiakse trepil välisjalanõudega, jäävad trepile kergemini kriimustused ja täkked. Okaspuu kulub kiiremini kui lehtpuu, teab Adler. Kui mändi ainult lakkida, muutub selle pind paari aastaga päikse käes kollaseks ja kirjuks. Adler on mändi seepärast eelnevalt peitsinud ja siis lakkinud. Hinnatundlikele on pakkunud trepimeister sellistki lahendust, et trepiastmed on tehtud saarest, ülejäänu aga männist. Trepi ninaliist kulub kõige kiiremini ja see tuleks kindlasti valmistada saarest või tammest, õpetab trepimeister. Adler toob männi miinuseks, et seda ei saa värvida. Värvi, kuidas tahad, aga mõne aasta pärast on oksa- ja vaigustel kohtadel värv kulunud. «Reaalsus on see, et viie aasta pärast on oksakohad näha. Pääsu pole,» nendib Adler.

Kasepuust treppi soovitab Adler värvituna. «Minu silmis pole kase puidutoimel nägu. Seda on saanud värvida või peita tugeva puidupeitsi alla,» seletab mees. Lakituna muutub selle puidu pind mõne aja pärast kollaseks. Tisleri jaoks on kasepuul miinus – see on rabe puu, millest freesides ja hööveldades on kerge kilde välja lüüa.

Kõige parem materjal trepi ehitamiseks on saar. Seda on hea töödelda – saagida, freesida ja lihvida. Puidu muster jääb laki või peitsi all kaunis. Saarepuust trepi hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea. Ago Adler teab, et osa trepitegijaid eelistab kaske seepärast, et ostavad liimitud kasekilpi ja teevad sellest. Adler liimib kilbid plangust ise kokku.

Tammest treppide tellijaid on vähe, sest materjal on kaks korda kallim kui saar. Tamm pole saarest tugevam, ent seda peetakse eksklusiivsemaks. On inimesi, kellele sobib selle puidu olemus.

Mis puutub treppide väljanägemisse, siis tellitakse võrdselt nii kinniseid kui ka lahtiseid treppe. Kinniste treppide puhul tuuakse argumendiks, et trepi alla soovitakse ehitada kappe või panna kodumasinaid. Avatud treppe rajatakse esikusse või kitsamatesse ja pimedamatesse ruumidesse, kus see jätab õhulisema mulje. Üks trepitellija aga väitis Adlerile, et jätab lahtise trepi tegemata, kuna on kuulnud uskumust, nagu viiks see majast raha välja.

Traditsioonid ja stiilid

Treppide stiil on muutunud aastate jooksul lihtsamaks, treitud ja nikerdatud käsipuupulgad ja -postid jäävad buumieelsesse aega. Praegu tellitakse põhiliselt kandilise pulgaga hästi lihtsaid piirdeid ning asi pole odavuses – selline on valdav stiil.

Adler on valmistanud tavalisi ja erikujulisi treppe nii eramutele kui ka avalikus kasutuses olevatele hoonetele. Ta loetleb väärikamaid – Taali mõisa trepp, Pärnu nimeka restorani Edelweiss trepp, Tõstamaa mõisas asuva koolimaja peatrepi renoveerimine.

Tõstamaa mõisa fuajee uhke trepp sai tammest astmelauad. Selgus, et originaalastmed olid juba varem kaetud astmelaudadega, mis olid nüüdseks samuti läbi kulunud. Originaalastmed olid kuusepuust ja neid polnud võimalik treppi lõhkumata eemaldada. «Mõisnik polnud ilmselt väga rikas, kui okaspuust trepi lasi teha,» pakub trepiekspert.

Ago Adler on teinud arvukalt treppe ka piiri taha ja teab, et Rootsis armastatakse valgeks värvitud ja kinniseid treppe, Inglismaal on seevastu kõik trepid vaipkatte all. Skandinaavias on turvanõuded ranged ning seal on trepikäsipuude pulkade vahe ja ka astmete vahe kindlaks määratud suurusega, et lapsed mingil moel viga ei saaks.

Trepiabi OÜ trepimeister Risto Kallaste on treppe ehitanud 15 aastat ja töötas enne seda ehitajana, seepärast leiab ta, et majaehitaja võiks töö käigus konsulteerida trepitegijaga. Tüüpiline viga on see, et trepiruum tehakse väike. «Projekteerimisel ei arvestata, et treppi mööda oleks mugav käia,» kirjeldab Kallaste. Eriti tähelepanelik peaks olema müügi jaoks ehitatud majades – seal võivad olla trepid kiiresti kokku klopsitud. Need ei pruugi olla piisavalt paksust materjalist ja piirded on ebakindlad. Selline kokkuhoid muudab trepi ebaturvaliseks – astmed on tihti liiga kõrged ja trepp kitsas.

Ohutu pole ka võimalikult lahtine ja ilma piirdeta trepp. Ebaturvalised on ka horisontaalselt paigaldatud piirdepulgad, kuhu lastel on lihtne ronida. Risto Kallaste sõnade kohaselt saab nüüd treppe panna igat moodi «keerama» – trepid võivad olla sirged, L-kujulised, U-kujulised ja nende planeerimisel on huvitavama tulemuse saavutamiseks soovitatav kombineerida eri materjale. Trepiabi OÜ pakub ettevõte erilahendustena laias variatsioonis piirete ja viimistlusvõimalustega puit-metalltalatreppe, keerdtreppe ja välitingimustesse mõeldud treppe. Puiduga on võimalik siduda klaasi ja metalli, mis muudavad trepi omanäoliseks ja eriliseks.

Nagisemise ja libisemise vastu

Ostes kasutuses olnud maja, kus on kehv trepp, siis pole mõtet sellist renoveerima hakata – parem on uus ehitada. Järsust trepist ülesminek on lihtne, aga alla pääseb vaevaliselt ja kandu täpselt sättides. Kui jalg peaks alt libisema, siis on tagumiku peal allasõit kindel.

Üks puudus on treppide nagisemine. Risto Kallaste räägib, et see tuleb liialt kuivadest ruumidest. Inimese organismile on kasulik teatud vahemikus õhuniiskus, sama vajavad ka «elavast ja hingavast» puitmaterjalist trepid. Kui õhk on kuiv, kuivab puit kokku ja hakkab nagisema. Sarnaselt inimesega, kelle limaskestad kuivas õhus kannatavad, tekib ka trepil «nagisemise haigus».

Libisemise vastu kasutatakse puidust treppide viimistluseks Osmo õlivaha. See on tunduvalt vähem libe kui lakk. Õlivaha tootjal on spetsiaalne libisemisvastane toodegi, millele on lisatud pisut liivapuru, teab trepiehitaja.

Moes on leedvalgustite kasutamine trepiastmete all või põsepuude sees. Sellele võiks mõelda juba hoone projekteerimisel või ehitamisel. Ka kohtvalgustid aitavad tõsta trepi ohutust, nendib Risto Kallaste.

Treppide hooldamisel kasutatakse toonivat läbipaistvat õlivaha, sellega viimistletakse astmed ja käsipuu. Värvitakse põsepuud, postid, pulgad. Kulunud õlitatud kohti võiks spetsiaalsete hooldusõlide ja puhastusvahadega puhastada ja üle õlitada.

Populaarne

Tagasi üles