Odav küttesüsteem ja krõbe elektriarve käivad käsikäes

Tänane investeering avaldub homses elektriarves.

FOTO: Shutterstock

Praeguste arvukate võimaluste juures võib küttesüsteemi valik olla paras peavalu. Kütta saab ju puidu, õli, gaasi, kivisöe või isegi päikeseenergiaga.

Meie kliimavööndis kasutatakse maja kütteallikat aastas 9–10 kuud. Seega tuleb kütteallika planeerimisel mõelda keskkonnasäästlikkusele, teab Lahe Kinnisvara maakler Diana Juul.

Olgugi et ajalooliselt on Eesti turg jagunenud gaasi, õli või tahkekütuse vahel, vaatab nüüdne tarbija ikkagi mõne säästlikuma ja pikemas perspektiivis tasuvama alternatiivi poole. Suure tõenäosusega on eelistab koduomanik soojuspumpa, harvem mõnd teist kütteliiki.

Kodule säästlikku küttelahendust otsiva inimese huviorbiiti sattunud soojuspump on ennast tõestanud nii kuluefektiivsuse kui ka energiasäästu poolest. Diana Juul leiab, et maja puhul tasub kindlasti kaaluda maasoojuspumpa, kuna maasoojus on puhas salvestunud päikeseenergia, mida ammutatakse maapinna ülemistest kihtidest, puurkaevust või lähedal asuvast järveveest. Kuna tegemist on taastuva energiaallikaga, aitab see minimeerida süsihappegaasi emissiooni.

Lisaks aitavad maasoojuspumbad küttekulult säästa. Sobiv maasoojuspump valitakse maja küttevajaduse, küttesüsteemi ja vaba maapinna järgi. Maasoojuspumbasüsteem tagab kütte ja sooja tarbevee. Lisaks saab süsteemi kuumadel suvepäevadel jahutamiseks kasutada.

Tänane investeering avaldub homses elektriarves

Tänapäevane ehitus eelistab madalatemperatuurilisi küttesüsteeme, sõltumata kütuse liigist. Vaid eriti kõrgel temperatuuril töötavad süsteemid vajavad nii-öelda tuld. Taolised süsteemid jäävad aga OÜ AIT-Nord tootejuhi Raido Malõshevi sõnul pigem tööstuslike küttesüsteemide pärusmaaks.

Küttesüsteemide juures on tema sõnul kaks maksumust: algne soetusmaksumus ja hilisem ekspluatatsioonikulu. Sellest johtuvalt võib kõige odavama soetusmaksumusega süsteem hiljem tagantjärele suure tõenäosusega kõige kulukamaks kujuneda.

«Näiteks lihtsad elektriradiaatorid, mis ei ole kallid soetada, kuid hilisemad elektriarved on üsna kopsakad,» annab Malõshev tõele au.

Teades hoone soojuskoormust ja küttesüsteemi soetusmaksumust, on tema sõnul suhteliselt lihtne arvutada küttesüsteemi tasuvusaeg eri kütteliikide võrdluses.

«Kiire näide – kui ehitada välja graanulküttel katlamaja või paigaldada õhk-vesi-soojuspump, on soetusmaksumus üsna sarnane. Kasutusmaksumuselt on õhk-vesi-soojuspump umbes 30 protsenti soodsam,» märgib Malõshev.

Praeguste hindade juures peaks Malõshevi sõnul olema kõige soodsam lahendus maasoojuspump, millele järgnevad õhk-vesi-soojuspump, graanulküte, gaasküte, õliküte ja elekterküte.

Tarbija soosib pumpasid

Malõshev teab rääkida, et sel aastal paigaldatakse Eestis eramutesse ligikaudu 2000 maasoojuspumpa, keskeltläbi 1800 õhk-vesi-soojuspumpa ja üle 8000 õhk-õhk-soojuspumba. Soojuspumpade fenomeni ei tule kaugelt otsida – töötavad need efektiivselt ju nii suvel kui ka talvel.

Suures plaanis võib õhksoojuspumbad jagada kahte gruppi: õhk-õhk- ja õhk-vesi-soojuspumbad. Pumpade erinevus seisneb ennekõike nende lähtekohas. Lihtsustatult öeldes ammutab õhk-õhk-soojuspump soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Õhk-vesi- soojuspump ammutab seevastu maja kütmiseks vajaliku soojusenergia ümbritsevast õhust ning annab selle üle maja küttesüsteemile – kas radiaatoritele või põrandaküttele.

Maasoojuspump, nagu nimigi ütleb, kasutab soojusallikana maapinda. «Maasoojuspumbad aitavad võrreldes elekterküttega säästa 60–80 protsenti küttekulult, seda on tõestanud enamik testidest,» möönab infoportaali maaküte.ee esindaja.

Tulevik kombineerimises

Õhksoojuspumba küttevõimsus sõltub seega välistemperatuurist. See, kui palju küttevõimsus välistemperatuuri alanedes langeb, sõltub konkreetsest mudelist. Reeglina tekib teatud välistemperatuurist alates olukord, kus õhksoojuspump ei suuda enam iseseisvalt piisaval hulgal soojust n-ö pumbata, kulmineerudes sellega, et on vaja rakendada täiendav kütteallikas.

Heat-Est OÜ müügijuhi Rivo Kaljuvee sõnul on maasoojuspumpade iga-aastane müügikasv olnud 10–15 protsenti. Pumpade osas on Eesti teadmistepagas viimase kümne aastaga jõudsalt kasvanud. Leidub vanemaid tegijaid, kes on turul juba kümnendat-viieteistkümnendat aastat, ent on ka neid, kes on vaid viie aastaga tarviliku kompetentsi saavutanud.

Pikemas perspektiivis on õhksoojuspump tasuvusaja suhtes kõige odavam investeering, teiste süsteemide maksumuse tasuvusaeg on ASi Systemair projektijuhi Tanel Talva sõnul märksa pikem.

Kaljuvee sõnul pole lähiajal pumpade tehnoloogilises arengus midagi revolutsioonilist oodata. Kui inimene soovib võimalikult väikese investeeringu eest võimalikult suure kasu saada, tuleb osata eri küttelahendusi kombineerida.

Populaarne

Tagasi üles