Ilmastikukindel ristkihtpuit tagab hoone energiatõhususe

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Ristkihtpuidu suurimaks kasuteguriks on keskkonnasääst.
Ristkihtpuidu suurimaks kasuteguriks on keskkonnasääst. Foto: Shutterstock

Ristkihtliimpuit ehk inglisekeelse lühendina CLT on risti kokku liimitud laudadest paneel. Unikaalseks teeb selle asjaolu, et puit piki kiudu ei muuda oma mõõtusid erinevates keskkonnatingimustes.

Ristkihtpuit kujutab endast paaritust arvust ristuvatest kihtidest kokku liidetud ehitusplaati. Kihte on minimaalselt kolm. Põhiliselt tuntakse CLT ja MHM ristkihtpuitu, teab puitmajade tootmisega tegeleva ettevõtte Nomwood OÜ projekteerimise ning tootearenduse eest vastutav Mart Priks rääkida. CLT plaadil on liitmiseks kasutatud liimi, MHM plaadil on puit kokku naelutatud. 

Puitmajaliidu juhatuse liikme Tarmo Tamme sõnul on liimitud paneel stabiilne ja ehituses heaks abimeheks. Paneelid on tema sõnul reeglina kuni 15 meetrit pikad, laiust kuni 3,5 meetrit. Plaadi paksus on kuni 30 sentimeetrit.

Õhutihe paneel tagab energiatõhususe

Energiatõhusus algab õhutihedusest ja 100-millimeetrine viiekihiline ristkihtpuit on õhutihe.

Ristkihtpuidu suurimaks kasuteguriks on Tamme sõnul keskkonnasääst. Üks kuupmeeter puitu seob endaga ühe tonni süsihappegaasi, muutes pea iga ehituse süsiniku neutraalseks.

«Iga inimene saab meie planeedi päästmiseks midagi lihtsalt ära teha, ehitada oma kodu puidust,» möönab Tamm. «Lisaks on ehitus pea poole kiirem kui tavaliselt, 5 korda kergem konstruktsioon kui betoonist, hubane õhkkond ruumides.»    

Planeerimata praod

Plaatide lõikamine puidutöötlemispinkidel võimaldab Priksi sõnul oluliselt suuremat täpsust, aidates seeläbi parandada nii hoone kvaliteeti kui ka ülemääraseid kadusid.

«Tulenevalt täpsusest on võimalik minimaliseerida või täitsa välistada planeerimata pragusid ehituses, mistõttu saame tihedama hoone ja hoone sisekliima paremini kontrolli alla. Seetõttu saame minimaliseerida ka soojakadusid. Samas on puit niiskust imav ja küllaltki tulepüsiv,» seletab ta.

Tulevik on ristkihtpuidu päralt

Priks leiab, et praegu on ristkihtpuidu arengus seis selline, et tehnoloogia ja toote vajadus on küll olemas, ent konkurents tootmises on alles algusjärgus. «Seetõttu tundub, et ei ole kulutused tootmisele veel surve all ja plaatide hinnad on suht kõrged. Samuti on probleem plaatide hankimisel,» annab ta tõele au. Kõrge hinna tõttu on vaid vähestel ettevõtetel piisavalt varusid, et letilt müüa.

«Enamasti on vaja plaate ette tellida, see võtab teinekord paar kuud aega ja muudab majaehitajal tellimuste täitmise mõistliku aja jooksul võimatuks. Samuti on kalli sortimendi oma laos igaks juhuks hoidmine liiga kallis,» möönab Priks.

Tamm leiab aga, et ristkihtpuit astus lapsekingadest välja eelmisel aastal, kui valmis Viimsi riigigümnaasium, mis on esimene suurem ristkihtpuidust avalik hoone. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles