Kinnisvara müük põhjustab rohkelt õiguslikke vaidlusi
5. oktoober 2019, 17:28
/nginx/o/2019/10/05/12626104t1h9178.jpg)
Kohtusse pöördumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Üha rohkem satub seejuures kohtupinki inimesi, kelle vastu esitab nõude temalt kasutatud maja, korteri või auto ostnud isik, kes leiab hiljem mõne puuduse, mis tuleks hüvitada.
Tänavu esimese kuue kuuga on maakohtutesse saabunud 15 499 kohtuasja, mida on 760 võrra rohkem kui mullu samal ajal. ERGO kindlustuse esindaja Maiko Kalveti sõnul on kasutatud autode müük ning kinnisvaraturul toimuv suur tehingute arv kinnituseks, et inimeste majanduslik seis on tõusuteel. Paraku kaasneb suurte tehingutega sageli ka kulukaid vaidlusi, kus enda õiguste eest seismisega jäädakse endiselt hätta.
«Viimase kolme aasta jooksul on juriidiliste probleemide ja küsimustega kokku puutunud ligi pooled eestimaalased. Samas ei tea iga viies inimene, kuhu juriidiliste probleemide lahendamiseks üldse pöörduda,» selgus Kalveti sõnul ERGO õigusabi uuringust.
«Praktika näitab, et tõde ja õigus on kaks erinevat asja. Lõpuks oleneb kõik tõenditest, muudest seaduses sätestatud detailidest ning kohtu siseveendumusest. Seega on võimalik, et ka enda arvates kõik õigesti teinud inimene satub olukorda, kus temalt nõutakse suurte summade tasumist,» ütles Kalvet.
Nii on näiteks sagenenud nõuete esitamine müüja vastu pärast kinnisasja ostmist. «Meie praktikas on juhtumeid, kus küsitud summad küündivad pea pooleni kinnisasja müügihinnast. Näiteks vanade, ligi 100-aastaste hoonete puhul leitakse, et need ei vasta ehitustehnilistele nõuetele. Sealjuures on ostja jätnud arvestamata hoonete vanuse ning tavalisel vaatlusel nähtava hoone seisukorra,» rääkis kindlustusekspert. Samuti on vaidlusi tekkinud, kui müüja ei ole enne müügilepingu sõlmimist teavitanud ostjat kärarikkast naabrist või halvasti tegutsevast korteriühistust.
Ehkki juriidiliste küsimustega puutub kokku suur hulk inimesi, löövad õiguse jalule seadmisega kaasnevate suurte kulude tõttu paljud siiani oma õiguste eest seismisele lihtsalt käega. «Olgugi, et tänapäeval saab kindlustada kõike, krediitkaardist autoni ja õigusabikuludest õnnetusjuhtumini, loodavad endiselt paljud eestlased lihtsalt heale õnnele,» lisas Kalvet.