Kaheksa asja, mida pidada silmas enne korteri üürimist

FOTO: Shutterstock

Õige üürikodu leidmine võib olla paras väljakutse. Kuna üürimisega kaasnevad suured kulud, tasub korterit valides olla tähelepanelik ja teha läbimõeldud otsus. Millele aga peaks tähelepanu pöörama?

Kommunaalarved ja muud kaasnevad kulud

Kuulutuses väljatoodud üürihinnale lisanduvad tavaliselt ka kommunaalkulud (vesi, elekter, küte, jms). Enne üürilepingu sõlmimist tasub üürileandjalt küsida näha eelmiste perioodide kommunaalarveid. Üle võiks vaadata nii suve- kui ka talveperioodi kulud. Paljudes kortermajades lisanduvad kommunaalarvetele remondifondi maksed, mida peaks seaduse järgi tasuma korteri omanik, mitte üürnik. Segaduste vältimiseks tasub aga kõik kaasnevad kulud omanikuga läbi arutada ja lepingusse kirja panna.

Tagatisraha

Tavapäraselt tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha ja ettemaksuna ühe kuu üür. Seaduse järgi võib üürileandja küsida tagatisrahaks isegi kuni kolme kuu üüri summa. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot, tuleb sel juhul kohe tagatisrahaks välja käia 750 eurot. Üürikorterit tasub otsida peale tavapäraste portaalide ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult.

Lepingu tingimused

Üürisuhet reguleerib võlaõigusseadus. Enne lepingu sõlmimist mõtle läbi, missugust lepingut (kas tähtajaline või tähtajatu) ja mis tingimustel soovid sõlmida. Üürnikuna võib olla kasulikum tähtajaline leping, sest nii on üürileandjal keerulisem üüri tõsta ja lepingut lõpetada. Igal juhul tuleb leping hoolega läbi lugeda ja segaseks jäänud küsimused omanikuga läbi arutada.

Korteri vastuvõtmisel tuleks sõlmida ka üleandmis-vastuvõtmisakt, kuhu pannakse kirja korteri seisukord ja nimekiri olemasolevatest asjadest. Hea on sinna juurde lisada ka pildid. Lisaks märgitakse akti erinevate mõõdikute näidud (elekter, vesi, gaas).

Maakleritasu

Kuigi võlaõigusseaduse järgi peaks maakleritasu katma teenuse tellija ehk vara omanik, siis praktikas leidub palju üürikuulutusi, kus on kirjas, et maakleritasu tuleb katta hoopis üürnikul. Kuna seaduse järgi on ka selline kokkulepe lubatud, tuleks sobiva korteri leidmisel täpsustada, kes selle kulu tasub. Tavapäraselt on tasu ühe kuu üürisumma.

Korteri omanik

Selleks, et end petturite eest kaitsta, tasub enne tagatisraha tasumist uurida, kes on korteri omanik ja kas see on sama isik, kes on kirjas üürilepingus. Selleks tee päring e-kinnistusraamatusse, kust saad 1- eurose teenustasu eest näha, kes on vara omanik.

Kodukindlustus

Uuri omanikult, kas üürikorteris on kehtiv kodukindlustuse leping ja millised on kaitsed. Selle puudumisel tasub see enda nimele sõlmida. Nii oled kaitstud, kui näiteks Sinu sülearvuti peaks maha kukkudes purunema või kui rikud kogemata mõne mööblieseme.

Naabrid ja maja reeglid

Oluline on uurida ka tulevaste naabrite kohta ja teha selgeks, millised on majas valitsevad reeglid. Näiteks on osa kortermajades kokku lepitud ühisruumide koristamise graafikud või paika pandud autode parkimiskord.

Kaalu alternatiive

Paljud noored tunnevad ülikooli minnes ühiskondlikku survet kodust välja kolida. Vanemate juurest ärakolimine on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see alati aga kõige mõistlikum valik. Statistika järgi elab Euroopa Liidus koguni 48% noortest täiskasvanutest koos vanematega. Eestis on see näitaja umbes 10% madalam. Seega, kui oled tudeng, kaalu korteri üürimise kõrval ka võimalust elada vanemate juures, sest nii saab elamiskulusid kokku hoida.

Allikas: Swedbank

Populaarne

Tagasi üles