Baltimaades kasvab nõudlus väikeste üürikorterite järele

FOTO: Shutterstock

Ukraina kuulutusteäris tegutsev RIA.com Marketplaces OÜ analüüsis, milline on väikeste korterite üürihind Tallinnas, Riias, Vilniuses ja Kiievis, kuidas muutusid populaarseks üüripindadega korterelamud ning kuidas noorte hulgas kogub toetust mitte elukoha ostmine, vaid pikaajaline üürimine.

Milliseid kortereid välja üüritakse?

Eesti. Veebilehe city24.ee kohaselt pakutakse Tallinnas pikaajaliseks üürimiseks umbes 1400 objekti. Poole pakutavatest korteritest moodustavad üle 50 m2 suurused korterid. Aga eestlaste juures on au sees väikesed korterid. Kõigist üüripakkumistest on umbes 340 korteri pindala kuni 35 m2. Tallinnas saab sellise, «iluravi» läbinud korteri üürida 450 euro eest. 50-ruutmeetrise korteri hind võib alata 600 eurost või olla isegi 800 eurot kuus.

Läti. Veebilehel latviaestate.com pakutakse Riias pikaajaliseks üürimiseks 540 objekti. Samal ajal kui eestlastele meeldivad väikesed korterid, kehtib Riias põhimõte – mida rohkem, seda uhkem. Läti pealinnas on väikeste korterite puudus. Kuni 35 m2korteritest on üürile anda vaid kuus korterit. Üürihind kõigub vahemikus 350–600 eurot kuus. Peamiselt üüritakse välja kortereid pindalaga 60–100 m2.

Leedu. Veebilehe aruodas.lt kohaselt pakutakse Vilniuses väljaüürimiseks 2200 objekti. Väikeseid, kuni 35 m2 kortereid on nende hulgas 275. Hinnad on madalamad kui Tallinnas ja Riias. „Iluravi» läbinud korteri saab üürida isegi 200 euro eest. 50-ruutmeetrine korter läheb maksma juba 500 eurot.

Ukraina. Veebilehe DOM.RIA.com kohaselt on Kiievis üürile anda 3320 korterit ning neist 255 on kuni 35 m2 suurused. Väikese korteri ühe kuu üürihind on keskmiselt 320 eurot. Umbes 50 m2 korteri eest tuleb välja käia juba umbes 600 eurot kuus.

Turule tulevad üürimajad

Paljud Baltimaade elanikud, kelle hulgast moodustavad suure osa kuni 30-aastased noored, ei saa endale lubada isikliku korteri ostmist. Samuti sõidavad Tallinnasse ja teistesse Balti linnadesse tööle paljud inimesed riigi lõunaosast, Ukrainast ja muudest riikidest. Samuti otsivad paljud tudengid endale üürimiseks sobivat elukohta. Seetõttu analüüsisid investorid Tallinnas kinnisvaraturgu ja hakkasid ehitama mitmekorruselisi maju, kus on üksnes üürikorterid.

Põhja-Tallinna piirkonnas on juba valmis kaks Lumi Kodude elamut. Need asuvad endise tekstiilivabriku alal, Manufaktuuri kvartalis. Need korterid ei ole müügiks, vaid üksnes üürimiseks. Üürihind on alates 395 eurost kuus. Kõigist nende majade 127 korterist oli 1. septembri seisuga alles üksnes kaheksa korterit (2- ja 3-toalised). Kahetoalise hind on alates 519 eurost, kolmetoalise hind alates 699 eurost kuus.

Riias ei ole üürimajasid, kuid Lätis neid siiski leidub. Valmieras ehitas riik kaks 5-korruselist maja. Valikus on korterid alates 1-toalistest kuni kahel tasapinnal asuvate korteriteni. Kokku on 150 korterit ning üürihind ruutmeetri kohta – 5,2 eurot. Seega tuleb 35-ruutmeetrise korteri eest maksta kuus 182 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. Ukrainas alles kaalutakse üürimajade ehitamise võimalust, kuid kinnisvaraturul selliseid maju ei ole. Samasugune on olukord Leedus.

Noorte hulgas valitsev trend – eluruumi üürimine

Artjom Umanets RIA.com Marketplaces OÜ-st räägib, et turul on praegu märgatav järgmine trend: noored ei soovi sageli endale korterit osta. Ja mitte üksnes rahapuudusel tõttu.

«Väike pind ei ole takistuseks ilule ja funktsionaalsusele. Ja paljud ei vaja suurt eluruumi. Seepärast ostavad need, kellel on võimalus endale korter soetada, kas stuudio- või mikrokorteri. Selle asemel, et maksta kümneid aastaid pangalaenu, soetab enamik noortest endale hoopis üürikorteri. Nad keskenduvad laenuorjuse asemel pigem reisimisele ja elavad just nii, nagu neile meeldib. Ja see trend ei ole omane üksnes Eestile, vaid ka Poolale, Ukrainale ja teistele riikidele. Seepärast on ka edaspidi nii, et paljud inimesed mitte ei osta, vaid üürivad endale korteri. Riik peaks mõtlema noorte perede programmidele. Aga seni on edukad sellised projektid nagu Lumi Kodud,» räägib Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces kaasasutaja Artjom Umanets.

Samuti räägib Umanets sellest, et pangad on muutmas oma suhtumist hüpoteeklaenu võtjatesse. Kuidas? «Taanis said hüpoteeklaenu võtjad pangalt laenu kasutamise eest tasu. See tähendab, et keskpangad annavad laenu ja maksavad inimestele selle kasutamise eest veel peale. See kõik sai võimalikuks tänu sellele, et keskpangad kehtestasid negatiivsed intressimäärad. Sama praktikat kasutati nii Taanis, Rootsis kui ka Šveitsis. Kuid medalil on ka teine külg. Negatiivsed intressimäärad laienevad ka hoiustele. Seetõttu investeerivad inimesed oma raha kinnisvarasse, mille tulemusena kallineb ruutmeeter ja suureneb hüpoteegimull. Kas me näeme negatiivseid intresse ka Eestis? Kõik sõltub Taani ja teiste riikide katse tulemustest, kuid praegu pangad keelduvad sellest,» ütles lõpetuseks Umanets.

Populaarne

Tagasi üles