Tallinna korteriturg kulgeb krõbeda hinnakasvu saatel
Pealinn tõmbab igal aastal mujalt Eestist 5000 inimest ära

Pea kõikjal Tallinnas hinnad kasvavad.

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Eelmise aasta juuliga võrreldes kerkisid korterite ruutmeetrihinnad viies Tallinna linnaosas üle kümne protsendi. Suurim üllatus tuli aga Põhja-Tallinnast, analüüsib 1Partner Kinnisvara Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on selge, et pea kõikjal Tallinnas hinnad kasvavad ning keskmiselt on aastane tõus üheksa protsenti ruutmeetri kohta.

«Hinnatõusu peamine põhjus on linnastumine – Tallinn tõmbab igal aastal mujalt Eestist 5000 inimest ära. Samuti jõuab ka üldine hinna- ja palgatõus kinnisvarasse. Siiski päris iga 50-ruutmeetrise korteri omanik end eelmise aastaga võrreldes 5000 eurot rikkamaks pidada ei saa, sest statistilist hinnakasvu mõjutab oluliselt uute ja kallimate elamispindade lisandumine turule,» rääkis Vahter ja lisas, et eriti noored ei soovi enam ise vana pinda osta ja remontida, vaid soetavad kasvõi hambad risti uue.

Statistika kohaselt on aastaga enim tõusnud ruutmeetri hinnad Pirital  – 16,9 protsenti –  ja Nõmmel  – 14,2 protsenti. Martin Vahteri sõnul on mõlemas piirkonnas suhteliselt vähe kortereid ning uute elamute valmimine mõjutab seal keskmist hinda rohkem. «Pigem on laiem mõju hinnakasvul Tallinna mägedes, kus tehakse kõige rohkem tehinguid,» lisas Vahter.

Maa-ameti statistika kohaselt langes aastaga ainsana ruutmeetri hind Põhja-Tallinnas, kus see oli tänavu juulis kaks protsenti odavam kui mullu samal ajal. «Ühest küljest tehti vähem tehinguid uute pindadega, teisalt paistab, et mingiks ajaks tuli pikalt kasvanud hinnale piir ette. Samas igapäevased tehingud ei näita, et midagi reaalselt odavamaks oleks läinud,» kommenteeris Vahter.

«Suures plaanis jätkub hinnakasv pealinnas tänu linnastumisele ka järgmistel kümnenditel. Pigem olen mures teise pensionisamba reformi ja selle mõju pärast kinnisvaraturule,» ütles 1Partneri juht.

«Ühest küljest saavad inimesed teisest sambast vabaneva rahaga tasuda sissemaksu, mille taha praegu paljudel kodu ostmine jääb. Teisalt on teises pensionisambas üle nelja miljardi euro, mis on rohkem kui kogu Eesti aastane kinnisvaratehingute maht. Kui ka vaid osa pensionifondide rahast jõuab kinnisvaraturule, siis annab see lühiajalise ja kiire tõuke, millest omakorda võib tekkida ohtlik mullistumine ja hinnatõus,» rääkis Vahter.

Loe rohkem kinnisvaraportaalist City24.

Populaarne

Tagasi üles