Tuttavate poolt välja tõstetud naine on võidurõõmsalt kodus tagasi

Poolteist aastat koduta olnud naine sai lõpuks enda kodu tagasi.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018. aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. 

Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.

Kogu sündmusteahel sai alguse eelmise aasta kevadel, kui korteri omanikule tulid külla tema kunagised tuttavad mees ja naine, kes omaniku külalislahkust kuritarvitades keeldusid korterist lahkumast ning möödunud aasta 1. mail hõivas paarike omavoliliselt kogu korteri, vahetades omaniku poeskäigu ajal ära ukse koos ukselukuga.

Korteri omanik pöördus avaldusega politsei poole, kuid kuna korteris viibijad rääkisid politseile suusõnalisest üürilepingust, ei saanud ka politsei abistada ning soovitas kohtusse pöörduda. Sügisel pöörduski kodutuks jäänud naine Eesti Õigusbüroo poole ning 18. oktoobril esitati hagiavaldus kohtusse. Lõpliku otsuse langetas kohus alles tänavu 6. juunil, millega rahuldati korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi ning otsust tuli täitma saata kohtutäitur, kuna kohtuotsusest hoolimata ei olnud ebaseaduslikud valdajad nõus korterit vabastama.

Eeskätt venis kohtuprotsess pikale seetõttu, et korteris viibijad ei olnud huvitatud kohtus käimisest ning korteri vabastamisest, mistõttu kõik dokumendid tuli nendele kättetoimetamiseks avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid see protsess on üsna aeganõudev.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul peaks see juhtum olema hoiatuseks kõigile koduomanikele, sest sellisesse olukorda võivad lahked ning heatahtlikud inimesed sattuda väga ootamatult.

«Külalislahkus on kena asi ning abivajajaid tulebki võimalusel aidata, kuid see kaasus näitab ilmekalt, kui rumalasse olukorda võib inimene sattuda teisi abistades ning neile peavarju pakkudes. Tõenäoliselt oligi selline stsenaarium korteri hõivanud inimeste plaan, kuna neil ei olnud kusagil mujal elada ning rahalisi vahendeid nappis samuti. Ilmselt olid nad teadlikud ka sellest, et kui politseile väita suulise üürilepingu olemasolu, siis on see piisav politsei protsessist eemaldamiseks ning tuleb kohtu poole pöörduda, kuid see protsess on teadupärast aeganõudev, teisisõnu tähendas see korteris viibijate jaoks ajapikendust ning seda nad ka said,» lisas Roosileht.

Omandiga seotud vaidlused on Eesti Õigusbüroos küll tavalised, kuid taoline olukord oli ka meie staažikate juristide jaoks üsna ebatavaline.

Juristi nõuanne koduomanikele sarnasesse olukorda sattudes

Kuigi sellistes olukordades uurimisasutus kriminaalmenetlust ei algata ning politsei käed jäävad lühikeseks, tasuks inimestel siiski kõigepealt esitada vastav avaldus politseisse, sest nii on võimalik tuvastada valduse rikkumise fakti. Kohtus on väga oluline tõendada, et keegi on omaniku valdust rikkunud.

Seejärel tuleb koheselt pöörduda kohtu poole, et korter ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. See protseduur võib aega võtta vähemalt kolm kuud, kuid kiiremat lahendust ei ole.

Lisaks valduse rikkumise fakti tõendamisele tuleb kohtusse pöördumisel teada ka nende isikute isikuandmeid, kelle vastu nõue esitatakse. Praktikas võibki tõusetuda probleem seoses sellega, et ei ole teada ebaseaduslike valdajate isikukoodid. Kohus nimelt ei saa kohustada neid isikuid koheselt korterit vabastama, kui pole võimalik isikuid tuvastada. 
Külla tulnud sõbra käest on küll pisut kummaline isikukoodi või dokumendi koopiat küsida, kuid kui kellelegi pikemaks ajaks peavarju pakute, siis tasub kindluse mõttes inimese isikuandmed üles märkida.

Populaarne

Tagasi üles