Elamukruntide ruutmeetrihind liigub hoogsalt ülesmäge

Tori vald 23APR18 Fotod Urmas Luik

FOTO: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES /

Elamukruntidega toimunud ostu-müügi tehingute koguarv möödunud aastal vähenes, kuid ruutmeetrihind kasvas aastaga üle 19 protsendi, selgub Maa-ameti analüüsist.

Kõrgeim elamukrundi ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas – 402 eurot, madalaim, alla 1 euro Järva ja Jõgeva maakonnas.

Maa-ameti andmetel tehti 2018. aastal Eestis hoonestamata elamumaaga 2687 ostu-müügitehingut kokku 119 miljoni euro eest. Võrreldes 2017. aastaga on tehingute koguarv vähenenud 1,3 protsenti ning koguväärtus 1,5 protsenti.

«Kuna 2017. aasta oli kinnisvaraturul väga aktiivne aasta, seda ka hoonestamata elamumaa sektoris, siis on ootuspärane, et turumahud nii tehingute koguarvu kui väärtuse osas peale taolist aktiivsuse kasvu mõneks ajaks stabiliseeruvad,» ütles Maa-ameti kinnisvarahindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Analüüsitud aktiivsemate, see tähendab vähemalt 5 tehingut, piirkondade näitel oli 2018. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest võimalik osta hoonestamata elamumaad Tallinna kesklinna 3,3 ruutmeetrit, Mustvee linna Jõgevamaal seevastu 1023 ruutmeetrit hoonestamata elamumaad.

Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas, moodustades suure enamuse Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest – ligi 43 protsenti tehingutest ning 74 protsenti koguväärtusest. Kui eelneval kolmel aastal on Harju maakonna osakaal langenud, siis vastupidiselt 2018. aastal Harju maakonna osakaal terve Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses kasvas.

Aktiivsemad piirkonnad olid veel Tartu ja Pärnu – Tartu maakonnas tehti 454 tehingut  ning Pärnu maakonnas 283 tehingut.

Tagasi üles