Sisuturundus

Küttesüsteemi planeerimisel tasub mõelda ka jahutuse peale

FOTO: Uponor

Ei ole enam uudis, et kiirgusküte ehk põranda-, lae- või seinaküte on väga efektiivne kui ka silmale märkamatu ruumide kütmise võimalus. Pisitasa levib samuti teadmine, et kiirguskütte süsteemi kaudu saab ruume jahutada. Viimased suved on eluruumide jahutusvajaduse eriti selgelt esile toonud ning koduomanike huvi ka kiirgusjahutuse vastu tõstnud.

Uusarenduspiirkondades torkab silma, et nii elu- kui ka büroohoonetele on kavandatud palju klaaspindu. Need viivad paratamatult mõtte kasvuhoonele, kus suvisel ajal on üsna kuum. Suured klaaspinnad ja kõrge sisetemperatuur suvisel ajal tekitavad kortermajade ja büroohoonete kõrval muret ka eramuehituses. Samasugust mure tunnevad ka paljud katusekorteri omanikud, eriti näitavad seda viimased kuumad suved. Räägimegi siinkohal põranda, lae või seina kaudu toimuvast jahutusest lähemalt.

Soojus ei ole alati eelis

Ruumi temperatuuri tõstavad mitmed allikad: akendest sisenev päikesekiirgus, seinakonstruktsioonidest tulev soojuskiirgus, soojuse sisseimbumine õuest, ruumis töötavad seadmed, valgustus ja loomulikult ka ruumis viibivad inimesed.

Jahutamine tähendab seda, et ruumist tuleb välja viia mis tahes viisil sinna tekkinud üleliigne soojus. Kui õues on temperatuur näiteks 30 °C, siis akende avamisest abi ei ole.

Eluruumidesse on standard EN 7730 ette näinud talviseks mugavustemperatuuriks 20–24 °C ja suviseks mugavustemperatuuriks 23–26 °C. Suhtelise õhuniiskuse lubatud vahemik on nii talvel kui ka suvel 30–70%.

Kui jahutamine toimub põranda, seina või lae kaudu, on ka pinnatemperatuurid piiratud: minimaalne temperatuur võib olla põrandal 20 °C, seinal 17 °C ja lael 15 °C. Need väärtused on seotud inimese heaolutundega. Liialt jahe põrand ei ole lihtsalt mugav. Seetõttu on kõige efektiivsemad seina- ja laejahutus.

Jahutuse kavandamisel tuleb mängu ka õhuniiskus

Üks oluline näitaja, mida kütmisel eriti ei arvestata, aga millest jahutamise puhul ei pääse, on suhteline õhuniiskus. Ruumide jahutamise puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et jahutamine iseenesest ei vähenda õhuniiskust. Mida kõrgem on suhteline niiskus, seda kõrgemal temperatuuril tekib kastepunkt, mille juures õhuniiskus hakkab kondenseeruma jahedamatele pindadele. Kondensatsiooniriski vähendamiseks  tuleb niiskus ruumist eemaldada kas intensiivsema ventilatsiooni või spetsiaalse õhukuivati abil.

Kas valida vaba- või aktiivjahutus?

Kiirgusjahutust on võimalik realiseerida kas vabajahutuse või aktiivjahutusena.

Vabajahutuse korral spetsiaalseid jahutusseadmeid ei kasutata. Selle asemel suunatakse näiteks põrandakütte kontuuris ringlev soojuskandja jääksoojus läbi soojusvaheti väliskontuuri , milleks võib olla näiteks maaküttekollektor.

Maakütte horisontaalne pinnasekollektor jahutamiseks hästi ei sobi, sest suveks on päike maapinna soojendanud sedavõrd kõrge temperatuurini, et sinna elamust suunatud energiakandja ei jahtu.  Kui aga väliskontuur asub näiteks suuremas veekogus, siis on seda võimalik kasutada. Kõige paremini sobib vabajahutuseks puuraugus paiknev väliskontuur, jääksoojust on võimalik eemaldada ka õhk-vesi soojuspumbaga.

Aktiivjahutuse korral võetakse kasutusele eraldi jahutusmoodul, mille abil soojuskandja saab oma soojuse ära anda. Aktiivjahutus võimaldab kütte- ja jahutuskontuuri temperatuuri reguleerida, et tagada vajalik jahutusvõimsus ning selle kaudu meeldiv sisekliima. Arusaadavalt muudavad aga igasugused lisaseadmed tehnosüsteemi keerukamaks.

FOTO: Uponor

Kiirgusjahutus on mugav ja märkamatu

Jahutamine läbi konstruktsioonide annab vabaduse ruumi sisekujunduse kavandamisel, arvestama ei pea ühegi tehnilise seadmega, mis jääks näha. Samuti on väga tähtis täielik vaikus, ehk mehaanilise müra puudumine. Mehaaniline müra teadupärast mõjub halvasti inimese kesknärvisüsteemile.

Ei ole vähem oluline ka asjaolu, et sellise süsteemi tehniline hooldusvajadus on tunduvalt väiksem ja eluiga näiteks tavapärase konditsioneeri siseosast kordi pikem. Ära jääb tõmbetuul ja jahutuselemendi lähedusse end unustades ei pea riskima külmetumise ja haigestumisega. Peamine on võimalikult ühtlane temperatuur kogu ruumi ulatuses.

Üks automaatikasüsteem nii küttele kui ka jahutusele

Kiirgusjahutust on võimalik juhtida sama mugavusautomaatika süsteemiga, mis on kasutusel kiirguskütte puhul.

Näiteks süsteem Uponor Smatrix juhib edukalt nii kütmist kui ka jahutamist. Termostaadid jälgivad ruumide temperatuuri ja saadavad vastava info kontrollerile, mis võrdleb tegelikke näite soovitud parameetritega ning vastavalt sellele kas sulgeb või avab  kütte- ja jahutuskontuure. Lisaks kontrollivad ruumitermostaadid õhu suhtelist niiskust ning lülitavad jahutuse välja või käivitavad niiskuse eemaldamiseks vastava seadme kui on oht kondensaadi tekkeks.

Kõiki seadistusi on võimalik teha kodus kohapeal, aga juba sügisel turule tulev täiustatud põrandakütte- ja jahutuse automaatika Uponor Smatrix Pulse lubab kütte- ja jahutussüsteemi seadistada ning hallata tänu Uponori pilveteenusele mobiilirakenduse kaudu. Nii on võimalik kütet ja jahutust juhtida ka kodust eemal viibides, vajalik on ainult internetiühenduse olemasolu. Süsteemi kontrollimiseks on võimalik anda ligipääs ka kolmandale osapoolele.

Põranda-, seina- ja laejahutuse plussid:

  • Hääletu jahutus
  • Hooldusvabad jahutuselemendid ja pikem eluiga
  • Hoone konstruktsioonis paiknev (peidetud) jahutussüsteem annab sisekujundusliku vabaduse
  • Madalad õhuliikumiskiirused – ei külmetamisele ja suurele tolmu ringlemisele

Vaata lähemalt: Uponor.ee

Populaarne

Tagasi üles