Tähtaeg kukub: ehitisregistris olevate andmete korrastamine pole sugugi odav lõbu
Eestis on ligi 300 000 majapidamist, mille andmed vajavad korrastamist

Ehitisregistri andmete pidaja on riik, andmeid sisestavad kohalikud omavalitsused.

FOTO: Shutterstock

Uue ehitusseadustiku kohaselt tuleb koduomanikel ehitisregistri andmed  korrastada 1. jaanuariks 2020. Viimasele minutile lükatud tegevused ei pruugi aga kasutusluba tuua.

Eestis on hinnanguliselt 300 000 majapidamist, mille ehitisregistri andmed vajavad korrastamist. Kasutusloa taotlemise protsess on ajakulukas ja küllaltki närvesööv protsess. Esimene taotlus saadetakse reeglina parandusteks tagasi, omajagu aega võtab ka dokumentide menetlemine ning hilisem kohapealne kontroll. Järjekorrad ekspertide uste taga on pikad, juba üksnes korstnapühkija juurde võib olla mitmenädalane ooteaeg. Kuna kasutusloaga saab saatuslikke ehitusvigu ennetada, on iga koduomaniku huvides oma maja dokumendid korrastada ja vastavad auditid tellida. 

«Seepärast ei maksa jätta asju viimasele minutile, vaid aegsasti pöörduda ekspertide poole, kes aitavad koguda kokku vajaliku info, koostavad tegevuskava, tellivad vajalikud auditid ja mõõtmised ning esitavad korrektsed andmed ehitisregistrile,» soovitas Arco Vara maakler ja seadustamise projektijuht Gözell Haug.

Kasutusloa õigeaegne taotlemine ja ehitisregistris olevate andmete korrastamine on tema meelest alati odavam, kui hakata tagantjärele omavolilisi ehitisi seadustama. Kohalikud omavalitsused võivad seejuures hooletuid koduomanikke kuni 10 000 eurose trahviga karistada. Mida suurem on avalik huvi, seda tõenäolisem on, et ebaseaduslikele ehitistele tullakse kätt ette panema, tõdes 1Partner Kinnisvarabüroo tegevjuht Martin Vahter, kelle sõnul on ehitisregistri andmete korrastamise surve tulnud eeskätt pankadelt.

«Vald ei ole täna olnud asjade survestaja – väga loogiline, vald ei saa minna oma elanike vastu – surve on tulnud mujalt,» nentis ta. Surve on tulnud pankadelt, kes laenu väljastamiseks nõuavad kasutusluba.

«Kõige suurem ebamugavus on kindlasti see, kui plaanitakse maja müüa, ostja on olemas, kuid pank ei anna ostu finantseerimiseks laenu. Paraku tuleb see omanikule tihtipeale üllatusena, sest varem ei ole ta selle peale mõelnud või on asjaajamine tundunud liiga keerukas,» lisas Haug.

Kust alustada?

Ehitisregister on paljude jaoks täiesti võõras maa. Inimesele, kes pole ehitisregistrit kunagi kasutanud, on sealsete andmete kontroll vaevarikas ja ajakulukas tegevus.

«Üldjuhul on siis esimene samm võtta ühendust kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga, kes aitab puuduliku dokumentatsiooni korrastamisel või pöörduda mõne ettevõtte poole, kus pakutakse seadustamise ja kasutusloa taotlemise kompleksset teenust,» soovitas Haug.

Kulude puhul sõltub Haugi ja Vahteri sõnul kõik konkreetsest olukorrast ja olemasolevatest dokumentidest ja hoone projektist. Keskmiselt võib kasutusloa taotlemise protsess, ühes vajalike elektri- ja tuleohutusauditite, projekti muudatuste, mõõtmiste ja riigilõivuga, maksta, sõltuvalt projekti mahukusest, isegi üle 5000 euro. Sellele lisanduvad kõiksugu hooldustööd, mis ei pruugi esmapilgul erilist tähelepanu pälvida, et nõuavad omajagu lisakopika sellegipoolest. 

«Lihtsamate juhtumite puhul, kus pole vaja teostada projektimuudatust, ega tellida kulukaid auditeid, saab hakkama ka väiksema summaga,» on Haug veendunud. Kogu protsess võib võtta aega keskeltläbi 3-6 kuud. 

Kindlustusseltsid vaatavad viltu

Nõudeid ning nüansse, millele hoone vastama peab, on Martin Vahteri sõnul seinast seina. Mõni ebaseaduslik ümber- või juurdeehitis võib aga koguni nii seadusega vastuolus olla, et see võetakse pikema jututa maha. Vasturääkivuste tõttu ei pruugi ka palgatud projektijuht tööd ette võtta, kuna näeb, et sellest head nahka ei tule. Ka kindlustusseltsid ei pruugi omavoliliselt tehtud töödele kuigi head hinnangut anda. 

«Kuigi kasutusloa puudumine ei tähenda automaatselt hüvitisest ilmajäämist, tuleb siiski arvestada sellega, et kui hoonel on näiteks ebaseaduslik juurdeehitus, taastab kindlustus vaid seadusliku osa,» ütles Gözell Haug.

Samuti tasub meelde jätta, et enne suuremate renoveerimistööde, planeeringu muudatuste algust, tasub konsulteerida oma kindlustusandjaga ning need tööd usaldada ehitusettevõttele, kes suudab tagada tööde turvalise teostamise. Varguse või veeavarii korral on kindlustuskaitse kehtiv ka kasutusloata. 

Populaarne

Tagasi üles