Tallinna kesklinna kerkib haruldane troopikapark

FOTO: Fahle Park

Endise tselluloositehase alale kerkiva modernse äri- ja elukvartali südamesse ehitatakse aasta läbi köetav galerii-sisepark, mille täidab subtroopiline taimestik.

«Eestis ainulaadse, üle kümne meetri kõrguse klaaskatusega galerii rohelus ongi tegelikult põhjus, miks valisime ärikvartali nimeks Fahle Park. Aasta ringi köetavas galeriis leiavad peale eksklusiivsete taimede kodu ka kohvikud, restoranid, veesilm ja erineva suunitlusega välitööalad,» selgitas nime tausta arendaja Fausto Capitali juhatuse liige Kenneth Karpov.

Galerii-sisepargi haljastusse kuulub maastikuarhitektuurikava kohaselt suur valik õis- ja lehtdekoratiivseid subtroopilisi taimi. Kasvama pannakse palju madalaid bambuseid, erinevaid tsitruselisi (mandariin, apelsin, sidrun) ja muid eksootilisemaid taimi. Mitmed taimed on igihaljad, pakkudes silmailu aastaringselt. Lisaks külvatakse põrandakatte vuukidesse ja istutusaladele puude-põõsaste alla muru, mis ajapikku moodustab ärihoonete vahele meeldiva rohelise vaibamustri.

Fahle Pargi haljastuslahenduse loojate sõnul võib erakordseks pidada kogu projekti. Eriti sisepargi puhul on haljastusel oma roll muinsuskaitsealuse objekti esitlemisel. Kui enamasti tahetakse kaitsealuste hoonete eksponeerimiseks kogu olemasolev haljastus eemaldada ja uut ei kavandata, siis Fahle sisepargi puhul mindi koostöös muinsuskaitsega vastupidist teed. Taimed tõstavad vanu paekiviseinu esile, loovad huvitavaid vaheldusrikkaid vaateid, innustavad hoone vastu huvi tundma. Alasti jäetud suuremahulised paeseinad ei oleks sellist efekti kunagi tekitanud, vaid mõjunud monotoonselt.

Fahle kandis haljastust seni vaid paar protsenti

Fahle Pargi galerii-sisepargi lahenduse loonud Kino maastikuarhitektide juhatuse liikme Mirko Traksi sõnul lähtusid nad rikkaliku taimestikuga sisepargi idee väljatöötamisel teadmisest, et arenduse lähipiirkonnas on tunnetatavat haljastust kogumahuna vaid kahe protsendi jagu. «Tahtsime, et väli- ja siseruum oleksid sujuvalt seotud ja ühtse kujunduskeelega, voolavad ja võimalikult katkestusteta. Ebatraditsioonilise lahenduseni jõudmine eeldab ebaharilikku stsenaariumi. Nii kujutlesimegi, et mingil põhjusel on piirkond olnud pikemalt inimkasutuseta. Suktsessioon on jõudnud sinnamaani, et on moodustunud tihe rohttaime- ja põõsarinne ning vertikaalis on domineerima hakanud esimesed pioneerpuud. Vahetult enne puude võimuvõtmist toimub uus koosluste asendumine ehk inimene tuleb tagasi. Kogu ruum on roheline ja elus, loodus on inimeste loodud keskkonda ressursina kasutanud, et kinnituda-ronida-juurduda-pesitseda-varjuda. Minnalastud ja tagasivõetud keskkond resoneerib kasutajaga, kes otsib pidevalt midagi uut, ja kuna loodusest võõrandumine on jõudnud toota hulga inimesi, kes end päris metsikus keskkonnas enam vabalt ei tunne, siis tähendabki taltsutatud metsikus tema jaoks enneolematut kogemust,» kirjeldab Mirko Traks kontseptsiooni, mille tulemusena sünnib Eesti liigirikkaima subtroopilise taimestikuga äri- ja elukeskkond.

Populaarne

Tagasi üles