Küsitluse tulemus: kas eestlane suudaks elada toiduvalmistamise võimaluseta kodus?

Foto: Shutterstock

Alles eile kirjutasime, et valminud on teadaolevalt esimene korterelamu, mille köögid ei olegi mõeldud selleks, et seal päriselt süüa teha. Küsisime lugejailt, kas nemad suudaksid sellise köögiga toime tulla.

Väga tugev enamus (94 protsenti) vastanuist leidis, et nende kodus peab köök kindlasti olemas olema. Vaid kaks protsenti ütles, et kööki olema ei pea ja neli protsenti leidis, et vahet pole. 

Facebooki kommentaarides on valdav enamus seisukohal, et söögivalmistamisvõimaluseta korter on järjekordne rumalus ja sellist trendi ei tohiks järgida. 

Arvatakse, et selline elukorraldus sobib vaid lasteta leibkondadele, sest kui peres lapsed, peab kodus olema siiski võimalik süüa teha. Leitakse, et söögivalmistamise võimaluseta köögiga kodu ei olegi päriselt kodu, vaid lihtsalt koht, kus magada.

Nii mõnigi on siiski kursis, et ka Eesti linnades, eeskätt Tallinnas, leidub palju kodusid, kus õhtuti süüa ei valmistata, sest palju lihtsam on väljas süüa või toit koju tellida kui pärast pikka tööpäeva pliidi taga seista. 

Paar inimest juhivad tähelepanu ka sellele, et tegu on sisuliselt vana trendi taastulemisega: ka hruštšovkad ehitati väga tillukeste köökidega, kus polnud mõeldavgi perega koos korralikult laua taha istuda. Seda seepärast, et nõukogude inimene pidanuks sööklas kõhu korralikult täis sööma.