Fotod: Eesti pere ehitas koduaeda väga isemoodi puhkenurga

Anna-Liisa Mets
, Kodustiil.ee vastutav toimetaja
Copy
Foto: Gerli Mikk

Kui reeglina on Eesti aedadesse rajatud puhkenurgad üsna ühetaolised, siis Gerli Miku kodus näeb midagi hoopis teistsugust.

Kõik sai alguse sellest, et Gerli Mikk tahtis aias oleva kasvuhoone ette kivipõrandat, et hoonesse minev käigurada ei oleks sügiseti ja kevadeti porine. «Samas olin varem kuskil koduajakirjast näinud taaskasutatavatest materjalidest ehitatud kasvuhoone puhkenurka. Sealt hakkas mõte edasi idanema, eriti siis kui kivipõrand valmis sai,» räägib Mikk, kust sai alguse idee ehitada tavaliselt täiesti eraldiseisev puhkenurk hoopis kasvuhoone külge.

Foto: Gerli Mikk

«Sooviks oli ka see, et kasvuhoone oleks meie aia uhkus. Et seda oleks ilus vaadata. Koht, kus oleks mugav ja mõnus tööd teha. Ka meie kastidesse ehitatud peenrad asuvad kasvuhoone kõrval. Tundus hea mõte, et töö ja puhkus käivad käsikäes. Istud, puhkad, loed ja vahepeal toimetad peenarde juures või kasvuhoones,» räägib naine.

2018. aasta suvel asutigi puhkenurka ehitama. Mikul oli oma visioon, milline peaks olema lõpptulemus, koostöös mehega joonistati visandid ja omavaheliste vestluste käigus esialgsed ideed üha täienesid. «Teadsime, et puhkenurk peaks olema õhuline ja avatud, et suvel oleks seal hea olla. Et õhk liiguks hästi. Samas oli hästi oluline, et üks neljast nurgast oleks kinni ehitatud nii, et oleks võimalik tuule ja vihma eest turvaliselt varjuda. Mulle väga meeldivad roosid, ja soovisin, et üks osa oleks võrestik, mida mööda roniroosil oleks hea kasvada. Ja muidugi riiulid, kus suvelilledel oleks hea meile silmailu pakkuda. Mees on väga lahtiste kätega ja mõistab minu ideid juba poolelt sõnalt. Ja on valmis neid ka teostama, et need ainult ideedeks ei jääks,» kiidab Mikk. 

Foto: Gerli Mikk

Kasvuhoone ja puhkenurk omavahel täiesti seotud ei ole, need on ehitatud üksteisele lihtsalt võimalikult ligistikku. 

Ehitise juures mingeid väga suuri väljakutseid ei olnudki, kõige aeganõudvam oli katuse kihtplastiku ühendusliistude ja plaatide omavaheline liitmine. Ka värvimine oli pikaajaline töö, sest nurgakesi, liistukesi ja muid detaile oli väga palju. 

Tagantjärele muudaks Mikk vaid üht asja: ehitis võiks 10 sentimeetri jagu kõrgel olla. «Ehitasime madalama just seetõttu, et kasvuhoone on tilgakujuline ja sellise kõrgusega katus tundus kõige enam proportsioonis olevat. Kihtplastikust katuse vahetaks välja PVC-laineplaadi vastu, võtame selle plaani järgmisel suvel. Midagi muud teisiti ei teeks,» sõnab ta.

Foto: Gerli Mikk
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles