Vähenev turuaktiivsus lisab ääremaastumisele gaasi juurde
Jätkusuutlik kinnisvaraturg lõpeb Pärnu-Rakvere-Sõmeru ristis

Üldine nõudlus elamispindade järele on vähenema hakanud.

FOTO: Mailiis Ollino / Scanpix

Ääremaastumine on teatud maakondades väga suureks murekohaks saanud.

Arvestades praegust kinnisvaraturu kasvutsükli pikkust ning aktiivseima kinnisvara ostjate eagrupi ehk valdavalt laulva revolutsiooni perioodil sündinute koguarvu, leiab Arco Vara analüütik Mihkel Eliste, et üldine nõudlus elamispindade järele on enamikes Eesti keskustes vähenema hakanud. Seda ilmestab ka Eesti aktiivseimates väikelinnades kahanenud turuaktiivsus, millele järgneb aegamööda ka hinnalangus.

«Ida-Eesti suunal on üha enam märgata, et noored jätkavad Tallinna suunal lahkumist ning piirkondlikud väiksemad keskused hääbumist. Kuigi äärmiselt positiivse majandusliku konjunktuuri taustal on ka Ida-Virumaal kinnisvaraturu edasine langus peatunud, jääb sealset tööturgu siiski iseloomustama pigem teatud pidev ebakindlus, seda kasvõi hetkel aktuaalse elektrienergiaga seotud uudiste taustal vaadatuna,» leiab Eliste.

Piltlikult öeldes lõppeb Eliste sõnul ida suunal Eestis jätkusuutlikuim kinnisvaraturu piirkond Tallinn-Narva ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteede ristis, mille piirkondlikuks keskuseks on Rakvere linn koos selle lähiümbrusega.

Samas, ka Lääne-Viru maakonna väiksemate keskuste osas ei ole Eliste arvates kuigi olulisi kasvutrende märgata. Maakonnakeskusest eemal paiknevad kuni 1000 elanikuga alevikud on näidanud küll mõnigast kasvutrendi, ent piirkondadest lahkunud elanike tõttu on mitteavalikku pakkumist siiski endiselt äärmiselt palju ning negatiivse iibe ja pideva väljarände tõttu ei ole ka lähitulevikus midagi drastilist muutumas.

«Diferents suuremate ja väiksemate keskuste vahel on olenemata haldusreformist või muudest pingutustest midagi ümber struktureerida endiselt kasvamas,» nentis Eliste.

Populaarne

Tagasi üles