Eesti koduaedades vohava ohtliku taime piiramisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik (2)
3. juuni 2019, 20:22
Eesti koduaedades, taluõuedes ja maanteekraavideski hiilib juba mõnda aega üks väga ohtlik ja mürgine taim, millest vabanemine on äärmiselt keeruline. Tuleb täpselt teada, kuidas seda teha.
Tegemist on karuputkega, mida leidub Keskkonnaameti hinnangul Eestis väga palju. Seetõttu ei ole riigil jõudu suhelda ka kõigi maaomanikega ja tegeleda kõigi kolooniatega operatiivselt.
Jätkuvalt toimub karuputke võõrliikide levitamine põllumajanduses, metsaraiel (kokku- ja väljavedu läbi kolooniate) ja pinnase teisaldamisel (teeservade tööd, arendused). Vähemal määral tuuakse seemneid sisse ka naaberriikidest, kus tõrjet ei teostata.
On maaomanikke, kes ei luba oma maal tõrjet teostada, kuid ei teosta seda ka ise.
Et tõrjet tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul teostada väga suurel hulgal kolooniates, siis on hetkel ainsaks tõrjemeetodiks suurtes ja tihedates kolooniates glüfosaadiga mürgitamine. Kuigi kaevamise osakaal järjest suureneb, on vaja leida uus keskkonnasõbralik meetod glüfosaadi asemel.
Kuidas ise karuputke tõrjuda?
Keskkonnaamet jagab oma veebilehel mõned näpunäited.
Kõige parema tõrje tulemuse annab maaomaniku või kohaliku elaniku või kohaliku omavalitsuse teostatav tõrje, kes on huvitatud liigi kadumisest antud leiukohast. Selliselt on koloonia pidevalt jälgitav ja kiirelt on võimalik hävitada tärganud taimed.
Keskkonnaamet kutsub üles maaomanikke rohkem panustama karuputke võõrliikide tõrjesse omal maal või naabruskonnas. Ohutul ja rahulikult tegemisel ei ole tõrje tegemine ohtlik ja vajab veidike füüsilist pingutust, kannatlikkus ja järjepidevust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputke taimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrje järel.
Ise tõrjumiseks olulisemad soovitused:
- käsimüügis pakutavad herbitsiidid (nt Roundup) on üpris lahja kontsentratsiooniga, et need ei mõju piisavalt suurtele karuputke taimedele. Soovitatav on kasutada kõige efektiivsemat tõrjemeetodit – kaevamist;
- kaevamisel jälgi väikest õpetust (912.96 KB, PDF);
- tõrjet tuleb seni, kuni ühtegi taime enam ei tärka. Jälgi ka siis kasvukohta veel mõni aasta.
Keskkonnaameti 2016. aastal tellitud küsitlus-uuringu tulemused näitavad, et päris suur hulk Eesti inimesi on valmis ka ise karuputke võõrliike tõrjuma ja peavad seda vajalikuks.
Kuhu teatada karuputkest?
Keskkonnaamet ootab väga infot karuputke võõrliikide leiukohtade kohta. Teate edastamisel palume võimalusel kindlasti edastada ka foto, et saaks juba eelnevalt kindlaks teha kui tegelikult on tegemist siiski mõne kodumaise ja ohutu liigiga. Täpsustuseks – ka kodumaiste putkeliikide mahl sisaldab rohkem või vähem päikese käes põletusi tekitavaid aineid (eriti moorputk)!
Leiukoha teateid või küsimusi võib saata info@keskkonnaamet.ee või piirkonna vastavale spetsialistile, kontaktid leiad SIIT.