Korteriotsijate nälg uue ja teistsuguse järele on suur
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
14. aprill 2019, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arco Vara Kinnisvarabüroo Viljandi osakonna kutseline maakler Aime Opermann puutub iga päev kokku inimeste igatsusega soetada kodu uude ja tavapärasest huvitavamate lahendustega elamusse.
Kui oleks piisavalt uusarendusi ning potentsiaalsete ostjate laenuvõimekus parem, poleks Opermanni sõnul kahtlustki: kindlasti eelistaks ostjad korterit uues majas.
Kuigi ostuhuvilised unistavad kodust uusarenduses, ei taha arendajad riski võtta, sest ehitushinnad on tõusnud ja uute korterite ruutmeetrihind tuleks tuntavalt kõrgem kui veel mõni aasta tagasi.
«Inimesed tulevad meile kontorisse, helistavad, kirjutavad, et kas midagi uut on tulemas. Oleme viimastel nädalatel potentsiaalsete arendajatega ka maas istunud, aga nad ütlevad, et risk väikeses piirkonnas arendada on liiga suur ja kasum mõttetult väike. Ehitajaid on praegu keeruline leida ja pank ei rahasta arendust enne, kui pooltel korteritel ostja olemas,» selgitas Opermann.
Seepärast lähevad praegu eeskätt kiiresti kaubaks hästi remonditud korterid terviklikult renoveeritud korterelamutes. Nende eest ollakse Opermanni väitel nõus maksma aina kõrgemat hinda, ruutmeetrihind on Viljandis kerkinud 900–1000 euroni. «Korteriostjatele on peale korteri enda seisukorra väga oluliseks saanud korterelamu üldine seisukord ja see, kui hästi ühistu toimib. Kohe hakatakse uurima, kui suured on kulud, kes on haldur, kui aktiivne on korteriühistu, mis töid on plaanis teha ja millised suured tööd on juba tehtud. Ma pean neis küsimustes väga tihti ühistuesimeeste ja majahalduritega ühendust pidama,» nentis Opermann.
Kus on vaja veel renoveerida, seal saab kaalukaks küsimuseks püsivõlgnike olemasolu, sest sellest sõltub pangalaenu saamine. «Naabrid on üldse muutunud oluliseks: noored pered tahavad, et trepikojas elaks veel noori peresid, vanemad inimesed aga pelgavad seda, et lapsed jooksevad ja lärmavad – nemad tahaksid elada koos omaealistega,» toob maakler näiteks.
Ideaalseks peavad ostuhuvilised seda, kui korterelamu on terviklikult renoveeritud ja osa laenust ühistul juba ka tagasi makstud. Samas on taolistes korterelamutes küttekulu niivõrd pväiksem, et ka laenu tagasi makstes jääb igakuine maksukoormus peaaegu samaks kui enne renoveerimist. «Osaliselt renoveeritud korterelamutes, kus on vahetatud välja näiteks katus, trepikodade aknad-uksed ja vee- või kanalisatsioonitorustik, on küttekulu jäänud samaks,» märkis Opermann. Tervikliku renoveerimise suureks plussiks on ka oluliselt parem sisekliima: ventilatsioonisüsteemi paigaldamine on kohustuslik.
Loe rohkem kinnisvarauudiseid Arco Vara blogist.