Üks korter, mitu omanikku: kuidas jagunevad korteriühistu üldkoosolekul hääled?

Kevad on korteriühistutes üldkoosolekute pidamise aeg.

FOTO: Elmo Riig / Sakala/ Scanpix

Kevad on korteriühistutes üldkoosolekute pidamise aeg. Kuidas aga toimida juhul, kui korteril on mitu omanikku ning üldkoosolekul osaleb ainult üks neist - kas on tal hääleõigus ainult siis, kui tal on ka teiste omanike volikirjad? Kui tal teiste omanike volikirju ei ole, kas ta siis loetakse kvooriumi sisse või mitte?

Küsimuse esimest poolt reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 15, mis lõikes 1 ütleb järgmist: «Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Vastavalt asjaõigusseadusele on Mardi sõnul ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.

«Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,» selgitas Mardi.

Tuginedes eelmainitule on Mardi sõnul olnud põhiküsimuseks see, kuidas siis ikkagi ühised omanikud hääleõigust jagavad ja kas ning millal on vaja volitust teiselt kaasomanikult. «Korteriühistu puhul on liikmelisuse oluliseks tõendiks kinnistusraamat, millesse kantakse sisse kõik korteriomandi omanikud. Seega juhul, kui korteriomanikud on kinnistusraamatusse sisse kantud ühise korteriomandi omanikena, kehtib neil üldkoosolekul hääleõiguse teostamisel ühine esindusõigus,» rääkis Mardi.

Mardi sõnul tähendab see, et ühised omanikud peavad kõik koosolekul viibima või volitama ühte ühist omanikku või kolmandat isikut neid esindama. Juhul kui kõik ühised korteriomandi omanikud osalevad üldkoosolekul, on neil üks hääl tingimusel, et kõik ühised omanikud on selle andmisega nõus.

«Küsimuse teise poole puhul soovitan lähtuda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvidest 20 ja 22. Tuginedes esimese küsimuse selgitustele ja seaduse mõttele, milles üldkoosoleku kvoorum ja vastu võetavad otsused on seotud hääleõiguse teostamisega, siis leian, et korrektne oleks ka kvoorumi arvestamisel kohaldada korteriomandit tervikuna ehk siis arvestada kvoorumi hulka neid isikuid, kellel on hääleõigus,» lisas Mardi.

Populaarne

Tagasi üles