Analüütik: kinnisvaraturu väga headest aegadest on saamas lihtsalt head ajad

Kinnisvaraturg jätkab vähe mõõdukamas tempos.

FOTO: Shutterstock

Kinnisvaraturul on puhumas uued, keskmisest veidi tasasemad tuuled.

Mitmed erinevad indikaatorid nagu tarbijate kindlustunde ja uute eluasemelaenude mahu vähenemine ning aeglasema majanduskasvu prognoos viitavad sellele, et kinnisvaraturul on väga headest aegadest saamas head ajad, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal.

Veebruar jätkas jaanuariga sarnases rütmis, mis tähendab taaskord seda, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehingute arv vähenes, mediaanhinna tõus oli aga väikeses kasvus. Üle kogu Eesti sõlmiti 1563 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 144 võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Aasta esimese kahe kuuga on 2019. aasta juba 237 korteritehinguga miinuses. Tehingute mediaanhind oli 1355 eurot ruutmeetri kohta, mida oli 1,7 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil.

Kõige enam on tehingute langus mõjutanud neid piirkondi, kus uusarendusturg on aktiivsem olnud – näiteks Tallinna linnas on Habali sõnul aasta esimese kahe kuuga vähenenud tehingute arv enam kui 150 võrra. 2019. aasta veebruaris sõlmiti Tallinnas 674 korteri ostu-müügitehingut, mullu aga 771 tehingut. Suur tehingute arvu langus on Habali sõnul tulnud ka kõrge võrdlusbaasi tõttu. «Teatavasti saabus suurem tehingute langus eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis, mistõttu on tänavuse aasta teine pool tõenäoliselt mullusest tugevam,» täpsustab ta.

Hinnatõus ning väga tugev nõudlus pole lubanud toimunud tehingute hinnal aga langeda – veebruaris oli korteritehingute mediaanhind pealinnas 1814 eurot ruutmeetri kohta, mullu samal ajal oli antud näitaja 1776 eurot.

Mis toimub väljaspool Harjumaad?

Teistes suuremates linnades on muutused olnud laugemad – Tartus oli uusarenduste tehingute arvu vähenemise tõttu suurem langus jaanuaris.  Veebruaris sõlmiti aga mullusega võrreldes 7 tehingut enam ning tehingute mediaanhind oli mullusest koguni 5,7 protsenti kõrgem. Seega sõlmiti Tartu linnas 121 korteri ostu-müügitehingut, mille mediaanhind jäi 1420 euro kanti ruutmeetri kohta.

Pärnus oli tehingute arv ja mediaanhind mullusega võrreldes üsna sarnane – veebruaris sõlmiti 57 tehingut, mida oli kahe võrra vähem kui mullu samal ajal. Müüdud korterite mediaanhind ulatus 1189 euroni ruutmeetri kohta, olles kolm protsenti kõrgem möödunud aasta veebruarist.

Narva korteritehingute arv oli möödunud kuul sarnane eelmise aasta sama ajaga. «Kui jaanuaris sõlmiti 13 tehingut rohkem, siis veebruaris jäi turg 15 tehinguga miinusesse. Ehkki korterite pakkumishind on enam kui aasta püsinud väga sarnasel tasemel, on pakkumiste arv langenud, mis viitab sellele, et vähem on neid, kes loodavad, et nad müüvad oma kinnisvara soovitud hinnaga maha,» märgib Habal. Veebruaris oli korteritehingute mediaanhind Narvas 344 eurot ruutmeetri kohta, mullu samal ajal oli see summa keskmiselt 414 eurot.

Loe rohkem SIIT.