Koduotsijad sõlmivad tihtipeale õigustühiseid broneerimislepinguid
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
28. veebruar 2019, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poleemika broneerimislepingu ümber ei paista vaibuvat, Domus Kinnisvara maakler Sandra Metsa heidab keerulisele mõistele veidi valgust.
Kinnisvara ostes võib ostjatel tulla ette olukordi, kus vana kodu pole veel maha müüdud, ent uus on juba välja valitud. Hirm oma unistuste kodust ilma jääda, võib viia läbimõtlematute otsusteni. «Paljudel juhtudel sõlmitakse ekslikult ka nii öelda «broneerimisleping», kus tasutakse kokkulepitud summa ja see summa arvatakse ostuhinna hulka,» märkis Domus Kinnisvara maakler Sandra Metsa. Juriidiliselt on aga tegemist õigustühise lepinguga, kuna broneerimislepingu sisu on Metsa sõnul sootuks midagi muud.
Mis loom see broneerimisleping siis on?
Broneerimisleping tähendab tegelikkuses seda, et ostja broneerib tulevikus ostetava vara mingiks teatud ajaperioodiks ning tasub selle eest kokkulepitud mõistliku summa. «Näiteks müüja peatab müügi kaheks nädalaks, kuni ostja tegeleb pangalaenu taotlemisega. Müüja kohustub selle aja jooksul hoidma müüdavat vara broneerijale,» selgitas Metsa.
Broneerimistasu peab olema korrelatsioonis perioodiga ja ostu-müügisummaga. Tasub meeles pidada, et tegemist eraldiseisva summaga ostu-müügihinnast. Lihtsamalt öeldes maksab ostja müüjale tasu, et müüja ei müüks seda kellelegi teisele ettenähtud perioodil.
Broneerimistasu peab olema mõistlik summa, näiteks 50 000 eurot ostuhinna juures võiks olla mõistlik summa kahenädalase broneerimise eest suurusjärgus 300-500 eurot, kallimate varade ja pikema perioodi puhul kuni 1000 eurot, tõi Metsa näite.
«Üle selle ei pea mina isiklikult mõistlikuks broneerimise eest tasuda, kuid mõiste «mõistlik» võib omada erinevate indiviidide jaoks teistsugust tähendust ja osapoolte vahelised kokkulepped võivad olla erinevad,» seletas ta.
Kui ostja broneerimisperioodi lõppedes oma ostusoovi ei realiseeri, jääb broneerimistasu müüjale. Põhimõtteliselt on tegemist hüvitisega, mis kompensseerib müügi peatamiseks kulunud aja. Broneerimisleping ei tohi Metsa sõnul sisaldada kohustust ostjal osta ega müüjal müüa, see on kõigest kokkulepe müügi peatamiseks. Kui aga broneerimisleping peaks viitama kasvõi kaudselt nendele kohustustele, on tegemist õigustühise lepinguga ning broneerimistasu tuleb ostjale tagastada.
Loe broneerimislepingust veidi rohkem Domus Kinnisvara blogist.