Korrusmajast koduni: eestlase suhtumine kodusse on muutunud

Teadmine, et kodu algab korteriukse sulgumisega on asendunud hoolimisega oma kodumajast.

FOTO: Marko Saarm / Sakala/ Scanpix

Kui pea kümme aastat tagasi tuli tikutulega otsida neid  kortermaju, kes tahaksid riiklikust rekonstrueerimistoetusest osa saada, siis täna on soovijate pink oluliselt pikem kui riigi senine võimekus majade renoveerimiseks rahakotiraudu paotada, leiab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Aastal 2010 alustati esmakordselt korterelamute renoveerimise toetamist vahenditest, mis saadi toona Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Tõukejõuks oli toona soov saada olemasolevad korterelamud terviklikult renoveeritud, et paraneks hoonete sisekliima ja suureneks energiatõhusus, tõuseks hoonete energiamärgise klass ja hoogustuks taastuvenergia kasutus.

«Asi oli uus, ent juba 2012. aastaks tõusis huvi  KredExi poolt pakutava rekonstrueerimise toetuse vastu oluliselt - toetuse saamiseks esitati 445 toetuse taotlust, millest positiivse otsuse sai 334 korterelamut 10,74 miljoni euro ulatuses,» nentis Mardi.

Info terviklikult renoveeritud hoonete poole väiksematest küttearvetest,  tervislikust sisekliimast ja uuenduskuuri tõttu tõusnud väärtusest kinnisvaraturul levis rahva seas kulutulena, nii et aina rohkem korteriühistuid asus rekonstrueerimistoetuseks ettevalmistusi tegema. 

Siis aga tabas aktiivseid ühistuid jäine dušš – toetusrahade kraan keerati kinni ning lootusrikkalt ettevalmistusele pea 2 miljonit eurot kulutanud korteriühistud jäid pika ninaga.

Pöördepunkt inimeste mõttelaadis

Mardi märgib, et valitsuse mullune  lubadus eraldada neljal järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimiseks 100 miljonit pakub küll veidi leevendust, ent mitte täielikku kindlust. Korteriühistud oleksid tema sõnul valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. See aga tähendab, et inimesed on nõus oma isiklikust taskust pangalaenu maksma. Inimesed soovivad järjest enam panustada oma kodumaja korrashoidu ning riigilt ei oodatagi rohkemat kui õla allapanekut.

«Kui vaadata parteiprogramme, lubab suurem osa erakondadest renoveerimistoetustega jätkata. Pigem on mureks, kust selleks raha leida ja kuhu see suunata - välja öeldud selgeks prioriteediks kujunevad mitte Eesti suurimad linnad, vaid maapiirkonna elamud. Kuigi majade rekonstrueerimise esireas sammuvad Tartumaa ja Harjumaa, ollakse varmad maju korda tegema ka Valgamaal ja Lääne-Virumaal, eriti Rakveres,» rääkis Mardi, kelle meelest on muutus inimeste mõttelaadis igal juhul toiminud, elagu nad maal või linnas.

Pole harvad juhud, kus renoveeritud majas tegutsev ühistu kasutab ka teisi olemasolevaid meetmeid näiteks oma majaümbruse korrastamiseks või koguni parkla ja mänguväljaku ehitamiseks. Lisaks innustab see naabreid - nii mõnigi korteriühistu saab tõuke maja kordategemiseks just naabermaja kenadust kaedes, tõdes Mardi.

«Teadmine, et kodu algab korteriukse sulgumisega on asendunud hoolimisega oma kodumajast, aga ka selle ümbrusest,» lisas ta.

Populaarne

Tagasi üles