Kinnisvara ostes tasub luubi alla võtta ka selle omamiskulu

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kinnisvara soetamiskulude kõrval muutub järjest tähtsamaks ka selle omamiskulu.

Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino sõnul võib omamiskuluks lugeda vara ostu-, kasutamis-, uuendamis- ja haldamiskulude kogusumma.

«Alternatiivide vahel valides peaks ostja arvesse võtma, et kõige madalama ostuhinnaga variant ei pruugi olla pikas perspektiivis kõige kasulikum, vaid just kõige madalama omamiskuluga vara on üldiselt mõistlikum ost,» pani ta kinnisvarahuvilistele südamele.

Ostujärgsed kulutused võivad olla meeletud ja erineda seinast-seina, sõltuvalt kinnisvara liigist ning asukohast.

Aasta alguse uudistevoos ei pälvinud Reino sõnul kuigi suurt tähelepanu asjaolu, et tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 3,4 protsenti. Kinnisvaraturgu puudutab aga mainitud hinnakasv kõige otsesemalt, sest indeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli eluase, mis moodustas kogutõusust veerandi.

«Summa summaarum ei ole see kasv pöörane ega pane peresid majanduslikesse raskustesse, sest järjepidev palgakasv aitab perekondade eelarve stabiilsusele kaasa,» ütles Reino. Küll aga ei tohiks eluaseme kulude kasvu kergekäeliselt suhtuda ning seda kasvõi põhjusel, et elektri või tahkekütuste hinnatõus toimub mõnevõrra varjatumalt ega pälvi sedavõrd suurt avalikkuse tähelepanu nagu kinnisvara hinnad või ka euribori kasv.

Kinnisvara ostuhind võib Reino sõnul tunduda mingil ajahetkel kõrgem või madalam. Lõpliku hinnangu oma vara tegeliku omamiskulu kohta saab öelda alles siis, kui kõik kulud on detailideni selgeks tehtud on.

Millega peaks, madalat omamiskulu silmas pidades, arvestama kinnisvara ostu planeeriv inimene:

  • kinnisvara ostmisel tuleb esimene suur valik teha uusarenduse ja järelturu kinnisvara vahel. Kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondades tehakse ligi 70 protsenti tehingutest vanema kinnisvaraga eelkõige nende odavama hinna tõttu, samas teatud segmentides ja asukohtades ei ole hinnavahe sedavõrd suur, et tuleks uusarendus eelduslikult kõrge hinna tõttu kohe kõrvale lükata. 20-aastase laenugraafiku juures ei pruugi igakuised kuumaksete vahed olla märkimisväärsed;
  • energiatõhususe tase on juba täna ehitatavatel hoonetel kõrge ning lähiaastate nõuded kergitavad taset veelgi. Nii riiklikud nõuded kui ka väljakujunenud praktika ja turunõudlus räägivad ühte keelt – hinnatakse kõrget ehituskvaliteeti, väiksemaid energiaarveid ja paremat sisekliimat;
  • järelturu kinnisvara ostes nõua kindlasti omaniku või maakleri käest kommunaalarvete ajalugu. Ühes majas on kütte hind ruutmeetri kohta 1,1 eurot, teises majas 2,3 eurot, kolmandas majas tegelevad elanikud sise- ja väliskoristusega ise, neljandas majas tuleb koristuse eest maksta paarkümmend eurot kuus. Nende summade kõrval ei ole 0,25-protsendiline euribori hinnatõus enam selline, mis sunniks paanikanuppu otsima.

Loe rohkem Domus Kinnisvara blogist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles