Kass aitas Eesti korteris avastada eluohtliku varjatud puuduse

Kass.

FOTO: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Noor naine ostis korteri ning tänu kassi veidrale käitumisele avastati korteri juures nn varjatud puudus - gaasipaigaldisest lekkis gaasi ning kuigi perenaine seda ei tundnud, siis kiisu süvenev stress ja veidrused juhatasidki lõpuks probleemini.

Kohtus tõendati varjatud puuduse olemasolu ning gaasipaigaldise remontimise kulud nõuti sisse müüjalt. Jurist selgitab varjatud puuduste olemust ning kuidas sellisel juhul tehing tagasi pöörata või remondikulud müüjalt sisse nõuda.

Kinnisasjade ostutehingutega on kindlaks määratud aeg, mil võib varjatud puuduste ilmnedes eelmise omaniku poole pöörduda ning paluda tal puuduste likvideerimise kulud kanda. Samuti on võimalik varjatud puuduste mastaabist sõltuvalt tehing ka tagasi pöörata. Üldine aegumistähtaeg on kaks aastat, kuid teavitama peab puudusest olenevalt mõistliku aja jooksul.

Eesti Õigusbüroo jurist Ülle Aliorgi sõnul on kinnisasja soetades mõistlik müügieseme ülevaatamisele kaasata ehitusvaldkonna asjatundja, kes oskab hinnata asja seisundit ja juhtida tähelepanu puudustele. «On selge, et kõiki vigu ei ole võimalik kohe märgata ning seetõttu ongi antud aeg, mille jooksul avastatud vigade osas on võimalik müüjale pretensioone esitada. Puuduste ilmnemisel tuleb koheselt neist kirjalikult teavitada teist lepingupoolt ning teha ettepanek puuduste kõrvaldamiseks ja anda selleks tähtaeg, kasutades lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid. Kui kokkulepet saavutata ei õnnestu, siis soovitan nõu pidada juristiga, kuna üldiselt on taolised kaasused keerukad ning juristid oskavad sellises olukorras õigeid nuppe vajutada,» sõnas Aliorg.

Aliorg toob kiisu perenaise hea näitena sellest, kuidas inimene saab juristide juhendamisel ise suure töö ära teha ning sellega kulusid õigusabile kokku hoida. «Maris oli väga tubli ning esindas ennast kohtus ise, mina lihtsalt juhendasin teda ja aitasin koostada vajalikke dokumente, kuid kõige suurema töö enda kaitsmisel tegi ära tema ise ning saavutas ka kohtus võidu - tõesti tubli,» lisas Aliorg.

Kassi perenaine Maris on nõus enda lugu avalikkusega jagama, kuna see annab ehk julgust ka teistele hakkajatele enda õiguste eest seista.

«Loomulikult ei olnud eesmärk kohtusse pöörduda, vaid rahumeelselt ning mõistlikult müüjaga kokkulepe saavutada. Kuid kuna müüja ei soovinud sellel teemal üldse suhelda ning vastas kõigele eitavalt ja minu kõikidest püüdlustest kokkuleppele jõuda keeldus, siis ei jäänudki muud üle kui kohtusse pöörduda,» lisas Maris.

Kohtuprotsess varjatud vea tõendamise üle kestis aasta ning sai lahenduse kaks kuud tagasi, kui kohus kõiki tõendeid hinnates järeldas, et korteris esines gaasileke ja gaasiseadeldise puhul oli tegu inimesele ohtliku varjatud puudusega ning mõistis müüjalt välja gaasipaigaldise parandamise kulud.

Juristi 5 nõuannet, kuidas peaks käituma uus omanik vigade ilmnedes:

1. Teavita müügieseme (korteriomand, kinnistu, ridaelamuboks) notariaalse tehingu järgselt puuduste ilmnemisel nendest koheselt müüjat ning tee seda kirjalikult. Näiteks kui küttesüsteem ei toimi korrektselt, ilmnevad niiskuskahjustused, katus lekib, gaasipaigaldisega on probleemid jne.

2. Võta puuduste kohta vastava valdkonna (ehitus-, kütte- või muu) asjatundja kirjalik arvamus või akt ülevaatuse kohta.

3. Võta aktis märgitud puuduste kõrvaldamiseks või remontimiseks tehtavate kulutuste teadasaamiseks hinnapakkumised, võimalusel kahelt ettevõttelt.

4. Seejärel tuleb esitada müüjale nõue asja kordategemiseks ja anda talle selleks tähtaeg.

5. Kui müüja ei vasta antud tähtajaks või keeldub, siis on ostjal õigus puudused enda kuludega kõrvaldada ning pöörduda hagiavaldusega kohtusse kahju hüvitamise nõudega müüja vastu.

Populaarne

Tagasi üles