Eesti Korteriühistute Liit: libedusest ja jääst tingitud õnnetused on juba kohtutesse jõudnud

talv,katusl:14JAN14,RAKVERE, EESTI FOTOL : Jääpurikad am/FOTO ARVET MÄGI / VIRUMAA TEATAJA

FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Eesti Korteriühistute Liit tuletab kõigile kinnistuomanikele  veelkord meelde, et üleliigne lumi, purikad ja jää tuleb katuselt eemalda ning hoolitseda libedusetõrje eest nii kinnistul kui sellega piirnevatel kõnniteedel.

«Paraku kipub tihtipeale olema nii, et jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid - arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Mardi rõhutas, et olukord on juba praegu väga tõsine - libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on kohtutesse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, märkimisväärselt suured.

«Kõige hullem on asjaolu, et vastutaja hooletus võib ühel hetkel maksta inimese elu,» manitses Mardi koduomanikke.

Ohutuslindist ei piisa

Mardi soovitab ühistujuhtidel hoolikas olla, korteriomanike muredesse tõsiselt suhtuda ja vajalikud tööd maja juures ühistu poolt ära korraldada. Kohalikud omavalitsused korraldavad talviseid kontrollkäike ning võivad hooletut kinnistuomanikku heakorraeeskirjade rikkumise eest karistada. 

«Mõne maja juures on jäine koht lindiga piiratud, aga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest,» hoiatas Mardi.

Vastutus kõigil korteriomanikel

Mullu jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi ühes endaga ühe väga olulise muudatuse: korteriühistule esitatud nõuete ja pretensioonide eest vastutav korteriomanikud ühiselt. 

«Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastub korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,» selgitas Urmas Mardi.

Varasemalt võis näiteks purikaõnnetuse kannatanu esitada kogu nõude vaid ühe korteriomaniku vastu, kel tuli hiljem omakorda esitada tagasinõue teiste korteriomanike vastu. See aga tingis olukorra, kus korteriomanikule esitatud nõue ületas viimase vara väärtust ning selleks, et esitada nõude teiste omanike vastu, pidi omanik hoopis ise kohtusse pöörduma. 

«Uus seadus ütleb aga, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,» märkis Mardi. Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku üldkoosoleku selle kehtestamiseks.

Populaarne

Tagasi üles