Eksperdid: uusarendusse kodu ostes tuleb pettumuse vältimiseks põhjalikult süveneda

Foto: pexels.com

Üha enam pööravad kodu otsivad pered oma pilgu uusarenduste suunas, mis on suurest linnakärast veidi eemal. Kui klantspiltidel ja jutuna võib huvipakkuv krunt, maja või korter väga korralik näida, ei pruugi reaalsus alati nii meeldiv olla. Hilisemate ebameeldivate üllatuste vältimiseks tuleks enne kodu soetamist kindlasti eeltööd teha. 

Asjatundjad annavad uue kodu soetamiseks viis head soovitust.

Tee selgeks oma soovid

Kõik algab sihiku seadmisest ja oma soovide paika panemisest. «Esmalt tee selgeks, millist kodu endale ja oma perele tahad – kas selleks on maja, korter ridaelamus või paarismaja,» soovitab Nordic Brokers kinnisvara konsultant Kristel Rääk, lisades, et kui tead, mida kindlalt soovid, on oluliselt lihtsam edasist planeerida.

Kinnisvarakonsultandi sõnul pakuvad mitmed arendajad praegusel ajal terviklahendusi ja seda tegelikult ka oodatakse. «Arendaja ehitab sinu tellitud maja valmis ja tegeleb seejuures kõikvõimaliku asjaajamisega, alustades ehituse organiseerimisest ja lõpetades järelevalvega,» selgitab Rääk.

Näitena toob ta välja, et korter ridaelamus on hea võimalus neile, kes unistavad privaatsusest, aga päris maja osta ei soovi või ei hakka sellele hammas peale. Kui soov olla täiesti omaette on oluline ja finantsid suuremaks investeeringuks olemas, on alati võimalus maja ostmisele või ehitamisele mõelda.

Lisaks elukoha tüübile tasub kohe paika panna ka selle ruumist väljaulatuvate alade määr: kas rõdu, terrassi või roheala on vajalik ning kui suur selle pind peaks olema. Kristel Rääk toob näitena esile uusarenduspiirkonda Veskimöldres, kus ridaelamute puhul on roheala suuruseks keskmiselt 350 ruutmeetrit, elamute puhul aga vähemalt 1000 ruutmeetrit ehk iga koduotsija võiks leida endale sobiva lahenduse. «Looduslähedust saavad kasutada seejuures nii korteri- kui ka majaomanikud võrdselt,» nentis Rääk. 

See annab koduotsijale võimaluse mõelda, kas istutada puid ja põõsaid või kui suur mänguväljak lastele ehitada. «Kui selliseid esialgu pisiasjadena tunduvaid asju tead, on lihtsam oma otsust teha,» on Rääk kindel.

Mõtle asukohale ja lähiümbrusele

Kui soovid selged, tasub edasi mõelda juba piirkonnale, kuhu oma kodukindlus rajada. Ühinenud Kinnisvarakonsultantide maakler Urmas Tehver tõdeb, et laias laastus tuleb otsustada, kas soovitakse elada keset linna või piirkonnas, mis oleks suurest linnakärast eemal, aga kus on olemas kõik võimalused sarnaselt südalinnale, või soovitakse olla eemal kõigest ehk privaatsuses keset põlde ja metsa.

Kindlasti tasub silmas pidada seda, kui lähedal uus kodu töökohale asub või kus on lähim pood või apteek. «Oluliselt lihtsam on, kui lähiümbruses on olemas taristu, nagu näiteks lasteaed või kool, mõni tervise- või vaba aja keskus, kauplused,» annab Tehver nõu. Kristel Rääk lisab: «Põhiline, milles veenduda ja mida uusarenduste juures kontrollida, kas infrastruktuur on valmis?». Enne kinnistu ostu tasub ekspertide sõnul kindlasti uurida, mida kinnistu hind sisaldab ja kas näiteks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni- ning elektriliitumised on hinnas. Lisaks, kas arendatava piirkonna teed ning trassid on valmis, juba ehitamisel või alles plaanis ehitada ja kelle kuludega.

«Viimasel juhul on oluline uurida arendaja tausta ja kogemust, et kõik lubatu saaks ikka tehtud,» sõnab Rääk, lisades, et kui teed ja trassid on loodud, uuri, kas need on eraomanduses või kohalikule omavalitsusele ja võrguettevõtjatele-teenusepakkujatele üle antud, ning kas kõigeks on olemas kasutusluba.

Kui värskes õhus viibimine on oluline, võiks alati veenduda selleski, et mugavaks liiklemiseks oleks olemas korralik kergeliiklusteede võrgustik. Hilisema peavalu vältimiseks tasub uurida, kas näiteks lähimas lasteaias või koolis on piisavalt kohti või tuleks laps juba enne sündi järjekorda panna. «Kui seda kõike veel ei ole, tuleb uurida, mis ja millal on huvipakkuvasse elamupiirkonda tulemas ning sellele tõendeid küsida,» selgitab Rääk.

Veendu turvalisuses

«Kui oled kodu rajamas, uuri ja mõtle kindlasti läbi, kas piirkond, mis huvi pakub, on turvaline,» sõnab Rääk ja lisab, et peab silmas seda, kui ohutu on näiteks lapse kodutee koolist koju või kas koduaeda saab muruniiduki või jalgratta lahtiselt jätta.

Mõnes piirkonnas on naabrivalve väga tõhus ja alati tasub tähele panna, kas sellele viitavaid silte näha on, kui oma eeltööd teed. «Tänapäeval on sageli olemas ka Facebooki grupid, kus kahtlastest liikumistest info üleval, nii et tasub internetist ühe või teise elamupiirkonna kohta infot koguda,» usub Rääk.

Tutvu transpordiühendustega

Veel on nutikas teha eeltööd, kas ja kuivõrd lihtne on sinu jaoks vajalikesse kohtadesse auto või ühistranspordiga liigelda. Kas lapsed saavad iseseisvalt kooli, trenni või huviringi või peab neid keegi sõidutama.

Paljudele on oluline, et pääseks mugavalt loodusesse – metsa alla või jalgrattateedele, ilma et peaks autoga selleks kõige pealt kuskile sõitma, selgitavad eksperdid.

Hinda oma rahalist võimekust

Kõige olulisem punkt, mis tuleb enne uue kodu soetamist loomulikult läbi mõelda, on oma finantsvõimalustele realistlikult otsa vaatamine. «Kindlasti peab olema ülevaade oma võimalustest ja kindel plaan, kuidas kodu ost rahastada,» ütleb Nordic Brokersi kinnisvara konsultant Kristel Rääk. Kui soovid kodu laenuga finantseerida, tuleb konsulteerida pankadega erinevate võimaluste osas. Ära ei tohi unustada ka kodukindlustust ja selle võimalusi.

«Sageli jäävad rahalised võimalused küll nende kõige-kõigematele unistustele alla, aga enda vastu tuleb eelkõige ausaks jääda,» kinnitab Kristel Rääk. Tema sõnul otsivadki noored pered täna juba pigem energiasäästlikku ja väiksemat elamist, sest ära ei tohi unustada, et lisaks ostmisele tuleb kodu hiljem ka üleval pidada.

«Õnneks on koduotsijail täna, mille vahel valikut teha,» ütleb Rääk. Ta lisab, et arendajad pakuvad ka uudseid lahendusi, nagu näiteks energiasäästlik gaasi- või maaküte ja soovi korral lisatakse uusarendustes elektriautole laadimiskohtki. «Unistuste teoks tegemiseks on tegelikult võimalusi küll ja veel, tuleb teha vaid natuke eeltööd ja miski pole võimatu,» lõpetab Kristel Rääk optimistlikul toonil.