Fotod: Eesti naine tegi nõukaaegse köögimööbliga imet

Tapeeditud köögimööbel.

FOTO: Erakogu

Kui palju on meie seas neid, kes uues kodus nõukaaegset mööblit ees ootamas nähes mõtleks, et vot, ei hakka mina uut mööblit ostma, teen parem selle korda? Üks hakkaja naine aga just nii talitas.

Annela Põldveer on suur põhimõtteline taaskasutuse austaja ja nii ei ole tema puhul kuigi imekspandav, et kui uues kodus ootas ees nõukaaegne köögimööbel, nägi naine selles suurepärast võimalust kappidele uus elu anda.

«Mulle väga meeldib vana mööbliga mängida, seda värvida ja tuunida. Seetõttu sai ka enamus mööblist, mis majja kolides siia oli jäetud, taaskasutatud,» räägib ta.

FOTO: Erakogu

Köök remondi ajal.

FOTO: Erakogu

Köögimööbli näol oli tegemist mitme erineva nõukaaegse köögimööblikomplekti kombinatsiooniga. Muist seinakappidest sai ümber tõstetud põrandale, sest, nagu Annela ise ütleb, on ta väga lühikest kasvu ja seinakapid poleks tema köögis lihtsalt praktilised olnud.

Esimene katsetus kappidega: must tapeet.

FOTO: Erakogu

Kappide värskendamisel läks naine tapeetimise teed. Ustele sai pesemiskindel vinüültapeet, mille peale said kleebitud iluliistud. Kappide külgi värvima ei pidanud, need olid juba niigi valged. Tööpind sai mööbli ühes seinas tehtud vanadest lihvitud euroalustest, teises seinas sai vana pind esialgu kaetud uue tööpinnakilega. «Nüüdseks olen selle asendanud valge töötasapinnaga, mille ehituspoest soetasime,» ütleb Annela.

Praegune seis.

FOTO: Erakogu.

Kaua selline projekt aega ei võtnud ja konti ei murdnud: töödele kulus üks nädalavahetus. Säärane tuunitud köök on Annela peres käigus 2011. aasta vana-aastaõhtust, aga vahepeal on see paar korda uue näo saanud: vahelduse huvides. Valge tapeediga uksed on käigus 2017. aasta märtsikuust ja vastupidamisele Annelal etteheiteid pole. «Kappide endaga ei juhtu midagi, aga ka valge tapeet, milles alguses kahtlesin, on üllatavalt kergesti puhastatav,» sõnab ta. Ka on naine aeg-ajalt vastavalt soovile ja aastaaegadele vahetanud kapinuppe.

Populaarne

Tagasi üles