Tallinna eluasemed muutusid kolmandas kvartalis taskukohasemaks (1)

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikide pealinnadest oli eluaseme hinnakasv teises kvartalis kõige kiirem Tallinnas.
Balti riikide pealinnadest oli eluaseme hinnakasv teises kvartalis kõige kiirem Tallinnas. Foto: Igor Sokolov / PantherMedia / Igor Sokolov/ Scanpix

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi on Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta kolmandas kvartalis oluliselt paranenud.

Tallinna korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv aeglustus 4,3 protsendini, pealinlaste netopalk oli aga 9,9 protsenti kõrgem kui aasta varem. Tallinna korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 1816 eurot ruutmeetri kohta. Lisaks muudele teguritele mõjutab korterite keskmist hinda Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja sõnul tehingute struktuur, kuna üldjuhul on uue korteri ruutmeetri hind ligikaudu neljandiku võrra kõrgem järelturu korteri hinnast.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli uute korterite osakaal tehingutes ligikaudu sama, kuid madalam võrreldes eelmise kvartaliga – kolmandas kvartalis moodustasid tehingud uute korteritega umbes neljandiku kõikidest korteritehingutest.

Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud ühtekokku 6,4 protsenti, võrdluses 2017. aasta sama ajaga. Tallinlaste netopalga kasv on olnud aga kiirem – esimese kolme kvartaliga tõusis netopalk koguni 10,2 protsenti aastases võrdluses.

Tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul

Kolmandas kvartalis langes tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7,7 protsenti. Vaatamata madalamale tehinguaktiivsusele, püsis eluasemelaenude jäägi kasv ka kolmandas kvartalis 7 protsendi juures, mida võib Rõbinskaja sõnul lugeda ka viimase aasta keskmiseks.

Majapidamiste rahanduslik olukord on tugev ning see on võimaldanud inimestel sääste koguda. Tarbijate kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase pöördus seevastu selle aasta neljandas kvartalis järsult langusesse. «Meedias on viimasel ajal sagenenud sõnavõtud läheneva majanduskriisi ja intressimäärade tõusu teemal. Seega võib üheks põhjuseks olla majapidamiste ettevaatlikkus, kuna paljudel on viimane negatiivne kogemus veel meeles,» rääkis Rõbinskaja. 

Ehitustempo on aeglustumas

Kolmandas kvartalis valmis ligikaudu 7 protsenti vähem uusi eluruume kui aasta varem. Samuti on juba kolm kvartalit järjest langenud ka ehituslubade arv. «Seega võib eeldada, et korterite kasutuslubade arvu aeglustumine jätkub ka järgmisel aastal. Kuigi uute korterite pakkumise kasv leeveneb, on müügis olevate korterite arv endiselt suur,» märkis Rõbinskaja, kelle hinnangul peaks eluasemete kõrged hinnad järgneval kahel kvartalil nõudlust vähendama ning hinnakasvu aeglustama.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles