Kodumaine jõulukuusk on kui kodumaine kartul – ehe ja aus

Kodumaist kaupa leiab kas müügiplatsidelt või metsast.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kodumaine kuusk on importkuusest parem samal põhjusel, miks kodumaine kartul on parem välismaisest.

Esimesed jõulupuud jõuavad müügiplatsidele enamasti enne esimest adventi. Aina enam levib muuseas ka komme puu esimeseks advendiks tuppa tuua. Kodumaise ja importkuuse vahel ei ole kuigi raske paralleele tõmmata - üks on kodumaiselt ehe ja hea, teine seevastu sadade kilomeetrite tagant meie turgude poole teele pandud.

«Kodumaine kuusk on importkuusest parem samal põhjusel miks kodumaine kartul või porgand on parem välismaisest ehk ta on koduses mullas kasvanud ja kasvatajadki on sulle suhteliselt lähedased,» märkis OÜ Kuivaleski talu juhataja Peeter Rivis.

Tema sõnul mõeldakse importkuuse all põhiliselt kaukaasia nulgu, mis tegelikult ei olegi kuusk ja on päris võõramaine liik, mis meie kultuuris puudub. «Tõsi, kaukaasia nulg näeb välja korrapärane ja sümmeetriline ja ilus, ja hoiab toas hästi okkaid, seega mugav ja praktiline ja vist ka prestiižne-kallimapoolne. Kindel on see, et kaukaasia nulul puudub kuuselõhn ja okkad soki sees ja kindlasti ei ole võimalik kaukaasia nulu puhul jõulupuu otsimise retkele metsa minna,» lisas ta.

Rasked kasvutingimused

Nulu kasvatamine ei ole Eesti tingimustes kuigi lihtne. On küll tegijaid, kuid kasvuaeg ja kliimast tingitud riskid ei pruugi Juhani Puukool jaemüügi juhi Kersti Rannamäe sõnul kuigi tulusad olla.

Kui nulgu kevadeni hoida, lähevad okkad pruuniks, ent ei pudene, rääkis Peeter Rivis. Imporditud harilik kuusk ehk Picea abies ehk meie metsakuusk käitub tema sõnul seevastu samamoodi nagu meie omamaine kuusk - ta tahab natuke rohkem hoolt ja tähelepanu. Kui kodumaine kuusk jõuab meil värskelt lõigatuna müügiplatsile, siis importkuused on  kaua enne seda maha saetud ja on olnud pikalt ka müügijärjekorras. Kui imporditud kuusk ära kuivab, on tema eluiga äärmiselt lühike. 

«Omaduste poolest tunneb importkuuse ära vaid oma ala spetsialist, tavainimese jaoks on nad kõik ühesugused,» tõdes Kangro OÜ juhatuse liige Madis Haak.

Importkuuse ökoloogiline kahju

Kersti Rannamäe leiab, et puu kvaliteedis üldjuhul vahet pole, kui puu on hästi hoitud. «Võib-olla mängib natuke rolli Eesti kliima, kus aastakasv on soojematest piirkondadest erinev ja puu selle poolest tihedam. Kindlasti on oluline see, et kulutatakse vähem transpordile, mis on kallis ja mitte just väga loodussõbralik,» märkis ta, lisades, et kui puu on kasvanud istanduses, hooldatakse teda igal pool üldjuhul sarnaselt.

Suuremad jõulupuukasvatajad Euroopas on Saksamaa, Taani ja Belgia, Holland, Poola. Imporditud kuused on ülddjuhul poekettide pärusmaa. 

Populaarne

Tagasi üles