Võitlus tolmuga: ära unusta peidetud nurgataguseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saabuval jõuluajal võtavad paljud kodus vastu külalisi, mille puhul tuleb tõenäoliselt ka üks põhjalik koristus läbi viia. Puhastustööde käigus tuleb ka peidetud nurgad päevavalgele tuua.
Võitluse tolmuga võib juba eos võitmatuks lugeda. Inimkond ei jää kunagi peale ning tolmu tekib pidevalt kusagilt juurde. Keskeltläbi koguneb igasse kodusse aastas umbes 20 kilogrammi tolmu, milles elavad tolmulestad võivad põhjustada ulatuslikke terviseprobleeme. Lisaks sellele ei ole tolmune kodu ka silmale kuigi ilus vaadata.
Samsungi tootekoolitaja German Baranovi sõnul koguneb majapidamisse keskmiselt 20 kilogrammi tolmu aastas. Tolmukihis ennast mugavalt sisse seadnud tolmulestad võivad aga kurjajuure majja tuua ning põhjustada ulatuslikke terviseprobleeme tervele perele.
Koristamisel on alati hea järgida ülevalt alla meetodit, kuna nii on tulemus kõige veatum. Baranov soovitab esmalt lapi või spetsiaalse tolmuimeja otsaga puhastada riiulid, kapipealsed ja kõrgemal asetsevad pinnad ning alles seejärel asuda põranda kallale. Vastupidisel juhul kukub tolm juba puhastatud põrandale.
Otsi tolmu peidetud nurkadest
Lihtne on sõita tolmuimejaga üle vaba põrandapinna ning eeldada, et ongi puhas, aga tegelikult peidab end kõige suurem kogus tolmu seal, kuhu silmad tavaliselt ei vaata. Diivanialune, kirjutuslaua tagune ja lastetoa mänguasjanurk vajavad kindlasti hoolsat imemist, aga ära ei tohiks unustada ka diivanipatjade aluseid ja muid peidetud kohti, kuhu prahil ja tolmulestadel on mõnus koguneda.
Kardinad näiteks peidavad endas rohkem tolmu kui oskame ette kujutadagi. Loomulikult ei ole nende puhastamisel tarvidust tolmuimeja kõige võimsamat režiimi rakendada, sest siis võib koristamine lõppeda veelgi räpasemate kardinatega, kui neid tolmukotist otsima tuleb hakata.